Kollase ajakirjanduse musternäide

ARVO SIRENDI,      19. juuli 2006


Mure pärast, et meie ajakirjandus muutub aina kollasemaks ja KesKuse-maigulisemaks, saatsin Eesti Päevalehele alljärgneva loo, mida aga ei avaldatud. Ilmselt ei mõista nad minu muret. Saadan kirjutise nüüd Kesknädalale lootuses, et selle avaldamise võimaluse puhul võiks kujuneda pisutki soodsam pinnas ajakirjanduse väärikuse hoidmiseks.

KesKuse peatoimetaja Juku-Kalle Raid on pika perioodi jooksul ilmutanud erakordset perseverantsust solgi pritsimisel Eesti Vabariigi presidendi suunas. 11. juuli Päevalehes teeb ta seda jälle – omal moel; ei tea vaid, kas see räpakollilaadiline töö sündis tal täiesti omal algatusel või on see tellimustöö mingist kampaaniakeskusest. Mind huvitab lugejana ka see, miks ta ei avaldanud oma vaimusünnitust KesKuses, vaid saatis Päevalehele. Ta ju teadis, et Päevalehe peatoimetaja härra Priit Hõbemägi on väga ontlik ja eetiline Eesti Vabariigi kodanik, kes ei salli midagi kõlvatut silmaotsaski ja mingit räpast paskvilli selles auväärt lehes juba ei avaldata, isegi siis, kui see näiks vajalikuna tema poliitiliste veendumuste päästmise abinõuna. Arvan, et ta pole seda enne avaldamist lugenud ja peseb oma käed puhtaks peale selle lugemist. Ka mina pesin peale selle loo lugemist oma käed ära seebi ja veega.

Ma ei tea Nijazovist (Türkmen-Bashist) rohkem, kui olen meie ametliku ja vaba meedia kaudu teada saanud. Selle põhjal arvan küll, et härra Raidi poolt esitatud Saparmurat Nijazovi võrdlus Arnold Rüütliga on pahatahtlik ja kohatu. Ma isiklikult arvan, et Rüütel on olnud hea president ja saanud oma tööga hästi hakkama. Kui ma teda kellegagi võrdleks, siis käitumise stiililt, ellu ja inimestesse suhtumiselt ning mitmete iseloomuomaduste ja isegi välimuse poolest sarnaneb ta minu arvates praeguse Rootsi kuningaga, kelle vastu ma tunnen samuti sügavat austust. Mulle meeldiks küll, kui Rüütel jätkaks presidendina ka peale praeguse ametiaja lõppu. Ma olen veendunud, et keegi pole ideaal ja ilma vigadeta, keegi ei suuda ega tohigi tahta kõigile meeldida. Mul on niisugune tunne, et isegi Juku-Kalle Raid ja Priit Hõbemägi pole ilma vigadeta. Arvan, et kõnesoleva artikli sünnitamine ja paljundamine mitmekümnes tuhandes eksemplaris on nende suur viga. Arvan ka, et ega nad oma viga ei näe ja ei taha seda tunnistada. Ka see on nii nende kui minu põhiseaduslik õigus oma arvamusele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)