Kas võtta Inglismaalt malli demokraatia kindlustamiseks?

TIINA TAMMAN,      30. märts 2005


Märtsis võttis Briti parlament vastu terrorismivastase seaduse, millest Eestis räägiti-kirjutati üllatavalt vähe. Ometi lubab uus seadus nõukogude ajast nii tuttavat nähtust nagu inimese kinnipidamine ilma süüdistust esitamata, tema tembeldamist terrorismikahtlusaluseks ilma kohtuta.

Nädal hiljem rääkis Sven Mikser Riigikogus Eestist kui õigusriigist, kus kehtib süütuse presumptsioon, küll hoopis teises kontekstis. Ta tutvustas umbusalduseelnõu justiitsminister Ken-Marti Vaheri vastu ja ütles, et õigusriigis "on mõeldamatu, et justiitsminister lähtub oma töö planeerimisel sellest eeldusest, et suur osa riigiasutuste ja omavalitsuste töötajatest on kriminaalkurjategijad".
Demokraatia ja õigusriik on Eestis üldises käibes olevad sõnad, ka Eesti riigi kohta. Eesti demokraatiat on isikliku kogemuse kohaselt nõrgukeseks peetud vaid siis, kui olen pakkunud võrdlusmomenti Inglismaaga, kus ma ise elan. Siis on ikka nimetatud, et Briti demokraatia on vana, sel on olnud aega areneda ja seega on võrdlus kohatu, sest Eestil pole veel olnud vajalikku aega.
Ent nagu näitab äsja vastuvõetud terrorismivastane seadus, õõnestab Inglismaa ise oma demokraatia alustugesid. Seaduse vastuvõtmisele eelnesid tulised vaidlused, eelkõige lordide kojas, kust eelnõu mitu korda alamkotta tagasi saadeti. Uus seadus võeti lõpuks vastu klausliga, et aasta pärast seda revideeritakse, ent praegu on näiteks täiesti seaduspärane kellelgi (suvalisel?) kahtlusalusel keelata külalisi vastu võtta, keelata tal kodust välja minna, telefoni või internetti kasutada. Võimud küll ütlevad, et seadust kasutatakse vaid äärmuslikel juhtudel, erandkorras, ent ometi on nii tee lahti süütuse presumptsiooni kadumisele. Aasta on pikk aeg.
Demokraatiat on Inglismaal väiksel viisil õõnestatud juba varemgi. Kust see Ken-Marti Vahergi muidu oma ideed sai? Inglismaal ehk ei loeta numbriliselt korruptsioonis kahtlustatavaid riigiametnikke (ja Vaher on väitnud, et seda konkreetselt tema plaanis polegi), ent Inglismaal on juba aastaid olnud teatud plaanimajandus. Muuseume peab külastama teatud arv inimesi ja neist veel teatud protsent invaliide, politseis peab töötama teatud arv mustanahalisi, ülikoolis peab käima 50% noortest (see on esialgu veel tulevikumuusika). Ja nüüd, kui ringi käib terrorismikoll, peab valitsus näitama, et tegutseb terrorismiohu vähendamise nimel.
Suurbritanniale oli Iraagi sõda see veelahe, mis olukorda käegakatsutavalt muutis. Ikka veel on riigis päevakorral küsimus sellest, kas sõttaminek oli üldse seadustega kooskõlas. Ajakirjanikud ei anna alla ega unusta ära, et õiguskantsler lord Goldsmithi arvamust sõja legaalsusest pole kunagi avaldatud.
Ajakirjandus kardab, et valitsus oma terrorismiga hirmutamise ja informatsiooni varjamisega võib demokraatiat õõnestada, lausa hävitada ja siis ongi käes see, mida terroristid tahavad: terroristide töö on meil juba endal tehtud.
Sven Mikser kinnitas Riigikogus, et need 51 umbusaldajat "tunnevad südamest muret korruptsiooni pärast ja peavad korruptsioonivastast võitlust ülimalt oluliseks. Sama oluliseks peavad allakirjutanud seismist õigusriigi põhiväärtuste eest". Kui te asendate Mikseri sõna "korruptsioon" sõnaga "terrorism", ongi teil Briti lordide koja argumendid käes. Nii terrorismi kui korruptsiooni vastu tuleb võidelda, ent milliste vahenditega?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)