Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Karmil talvel 75 aastat tagasi

PILLE LÕVEND,      28. veebruar 2018

Eesti Vabariigi 100-aastase juubeli tähistamise kõrval meenutasid paljud Eesti inimesed ka 75 aastat tagasi toimunut. EE-9 artiklis „Teine maailmasõda“ on kirjas: „1942. a. alguses hakati Uuralites moodustama eesti väeosi. Nov-s formeeriti 8. Eesti Laskurkorpus (2 diviisi, 27 000 meest; *eesti laskurkorpus). Velikije Luki lahingutes (24. XI 1942 – 20. I 1943) kaotas korpus (osales lahinguis alates 9. dets-st) poole koosseisust, 1000 meest andis end sakslastele vangi, ülejäänud saadeti reservi.“

 

Neid sündmusi käisid Harjumaal Lagedil asuvas Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis 20. jaanuaril tähistamas auväärsed lahinguveteranid – neid karme aegu üle elanud sõjamehed. Ühel neist oli just samal päeval 97. sünnipäev. Kohal oli eri rinnete veterane, sõjas oma lähedasi kaotanud perede liikmeid, Eesti sõjaväevormi kandvaid sõjaväelasi.

Lipud tõusid vardasse, kõlas Eesti Vabariigi hümn, süttisid küünlad mälestusristi jalamil. Olid lilled ja pärjad kõigile neile, kel polnud õnne sõjas ellu jääda. Pisarad lohutasid eakat prouat, kes iial polnud näinud oma isa – väike tüdruk oli alles teel siiailma, kui tuli isa surmateade. Minu vanaema käed värisesid elulõpuni sestpeale, kui toodi poja surmasõnum. Tuhandetes eesti kodudes jäi tühjaks kellegi tool.

Kas oli sel karmil ajal eesti meestel endil valida: mis värvi ja millise tegumoega munder on see kõige õigem? Sellepärast on kurb praeguste noorte suust kuulda hukkamõistu ja lahterdamist teemal: kes sõdis õigel ja kes valel poolel?

Sel talveõhtul toimus Lagedil nagu väike ime. Kõlasid sõdurilaulud eesti, soome, saksa ja vene keeles. Ühise supikatla ümber kostsid toostid eakate sõjameeste suust. Mitme rinde veteranidega koos olid väärikad Vene eruadmiralid, tänased relvakandjad ja need, kes on sõttajäänud lähedasi läbi elu südames kandnud. Hoiti üksteisel kätest ja talveõhtuse taeva all kõlas tõotus: „Mitte iialgi enam sõda!“ Oh annaks saatus, et nii ka läheks!

Austus ja lugupidamine Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi loojale Johannes Tõrsile, kes on oma elutöö pühendanud sõjaajaloo keerdkäikude jäädvustamisele! Sel väga vajalikul tööl lõppu ei paista.

Sõjaajaloolane Boris Gorbunov pidas muuseumisse tulnuile päevakohase ettekande. Meenutusi ja mälestusi jätkus kõigil kogu õhtuks.

Üritusest osa võtnud Keskerakonna Lasnamäe piirkonna seeniorsektsiooni liikmed, kellest ootamatult paljud tõdesid omagi pere seotust Velikije Luki lahingutega, tänasid ürituse korraldajaid südamest. Eriline lugupidamine aga sõjaveteranidele, kes kõrgele eale vaatamata olid kohal ja oma mälestusi jagasid. See oli kordumatult südamlik ja ilus ajalooüritus!

Lubasime taaskohtuda suvel, et võtta ette bussisõit Velikije Luki kolmveerandsajandi-tagustesse lahingupaikadesse ja kalmistutele.

 

PILLE LÕVEND, KE Lasnamäe seeniorsektsiooni esimees

----------------------------------------

Eesti Vabadusvõitluse Muuseum asub Pirita jõekäärus olevas Külma pargis ja on Eestis ainuke sõjamuuseum, kus eksponeeritakse nii eelmistes sõdades kui ka Teises maailmasõjas kasutusel olnud sõjatehnikat, relvi, sõjaväevorme jpm. Muuseumi omanik on mittetulundusühing, mida juhatab muuseumi asutaja Johannes Tõrs.

 



Viimati muudetud: 28.02.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail