Vabadusvõitleja maja uusrikastele

ENN-ERKI LAITO,      16. mai 2001


Tuntud vabadusvõitlejat Mart-Olav Niklust ähvardab oma kätega (koos vanematega) ehitatud isakodust Tartus Vikerkaare t 25 veel sel aastal väljatõstmine.
Lähisugulased peavad maja müügist tõusvat kopsakat kroonipakki tähtsamaks isamaalistest aadetest.
Igapäevane tegelikkus näitas vabadusvõitluse käigus aastaid vangistuses viibinule, et rahajahtijad tänases turumajanduslikus Eestis on kavalamad oma ÕIGUSE tõlgendamisel kui tuntud vabadusvõitleja oma ÕIGLUSE otsinguil.
Ajal kui Mart Niklus viibis vabadusvõitlejana karistuseks Venemaal vanglas, oskasid lähisugulased raugastunud emaga asjad sedasi nihverdada, et selle riigi seaduste kohaselt, mille vabaduse nimel vedeles kindlameelne vabadusvõitleja aastakümneid külmas kongis, jääb ta nüüd ilma oma sünnikodust ning heidetakse tänavale hulkuma, sandikott hõlstiga seljas.
Kelle ülesandeks on Eesti Vabariigis (kus väidetavalt ehitatakse üles demokraatlikku õigusriiki) kohtuasjade sisuline lahendamine või kohtuvigade parandamine? Nii küsib Mart Niklus kibestunult oma avalduses Riigikohtule 19. aprillist 2001. Loomulikult vastati talle (Riigikohtu Loakogu kiri nr. 7-1-2-287-01 26.04.01): õigus on sellel, kes osavam paragrahvi väänama.
Vabadusvõitleja imestab: isegi vene ajal ei talitatud temaga sedasi, nagu teeb nüüd oma Eesti riik. Ta ise kirjutab selle kohta: "Igal juhul on /mul/ olemas kõik eeldused uuesti märtriks saada -- ma ei kavatsegi justiitsväljapressijatele alistuda."
Niklus ei taha ikka veel uskuda elu karmi reaalsust: et tema küll tõi teiste tulevaste rikkurite jaoks kastanid tulest ära, kuid tuli uus noor rahaahne põlvkond ja asus end sellest rammusaks nuumama. Uusrikkurid müüvad maha rahva kätega loodud vabrikud, lubavad maha müüa ka Mardi kätega ehitatud elumaja. Arvatavasti tänased kaukamehed ja pankrotimeistreist rahategijad tagaselja vaid irvitavad õnnetu aatemehe üle.
Kunagine koos Niklusega sotsialismi ja okupatsiooni vastu võidelnud Enn Tarto on paindlikkuse tõttu edukas. Tänaseks on ta asunud Sotsialistliku Internatsionaali punalipu alla, et teha Riigikogus tööd Marju Lauristini poliitilisel juhtimisel ja isegi vahetevahel sotsialistina laulda oma parteihümni, Enn Tarto jaoks kunagi nii vihatud NSVL riiklikult tähtsat laulu InternatsionaaliNüüd üles, keda needus rõhub!
Nii käib erinevate vabadusvõitlejate käsi Euroopasse pürgivas Eestis. Üks teeb oma aadetes mööndusi, ühineb sotsialistidega ja jätkab edukalt Riigikogus, teine jääb aadetele truuks ja saab kerjakoti. Igaühele oma.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)