Korruptsioonioht Eesti ajakirjanduses

Uurimus kannab pealkirja "Läbipaistvus Eesti ajakirjanduses". Päevalehtede sisuanalüüsil ja süvaintervjuudel põhinev töö lahkab ajakirjanike korruptsioonitaju ja huvide konflikte.

Ilmneb, et vaatamata mõningatele negatiivsetele juhtumitele võib Eesti ajakirjandust pidada üldjoontes läbipaistvaks ja eetiliseks.

Uuringu aruanne annab ajakirjanikele 16 soovitust, kuidas vältida oma töös huvide konflikte ja maandada korruptsiooniriske. Soovitused laiendavad ja täiendavad Eesti ajakirjanduseetika koodeksit.
Uurimuse tellis Põltsamaa ajakirjandusühingult MTÜ Korruptsioonivaba Eesti. Uuringu viisid läbi koolituskeskuse liikmed Ragne Kõuts, Raivo Suni ja Ott Raidla. Väliseksperdina tegi kaastööd Sloveenia meediauurija Simona Habič.

Uuring on osa Justiitsministeeriumi projektist, mille eesmärk on kaardistada korruptsiooni ulatust Eesti ajakirjanduses, suurendada ajakirjanike korruptsiooni- ja eetikaalast teadlikkust ning edendada uurivat ajakirjandust.

Uuringu põhjal on MTÜ Korruptsioonivaba Eesti läbi viinud ajakirjanike koolitusi, kus  uuringut tutvustas AUKK liige ja Tartu Ülikooli meediauuringute lektor Ragne Kõuts.

Uuringu "Läbipaistvus Eesti ajakirjanduses" aruandega on võimalik tutvuda Justiitsministeeriumi korruptsioonilehel www.korruptsioon.ee ; MTÜ Korruptsioonivaba Eesti kodulehel www.transparency.ee ja MTÜ AUKK kodulehel http://www.aukk.ee/.

MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskus on asutatud 2008. aastal eesmärgiga väärtustada Põltsamaa ajakirjandusloolist pärandit. Oma tegevuses püüab ühing teadvustada laiemale avalikkusele fakti, et just Põltsamaal ilmus aastatel 1766-1767 esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne "Lühhike öppetus". MTÜ eesmärgiks on rajada Põltsamaale Eesti Pressimuuseum.

Allikas: Eesti Ajakirjanike Liit, www.vooremaa.ee

Jaga |