Tallinlane toodab sekundis viis kilo olmejäätmeid

JÜRI RATAS,      05. november 2003


Tallinna linn on seni nii valusa jäätmemajanduse teema tõsiselt käsile võtnud. Mitmete aktiivsete sammude järel on viimastel aastatel prügisse hoolimatu suhtumise harjumusi muutnud rohkem kui veerand linlastest. Avaliku arvamuse uuringud tõestavad, et absoluutne enamus linnaelanikest tunnustab jäätmekoguse sorteerimist ja sellega seotud murede lõpetamist.

Inimene ei ole umbne ja seda ei ole ka majandustegevus. Heitmeid ja jäätmeid tekitab igasugune inimtegevus, tekitab inimelu tervikuna.

Praht kipub uputama
Jäätmed kuuluvad Eesti seitsme esmatähtsa keskkonnaprobleemi hulka. Tallinn peab igal aastal toime tulema koguni 720 000 tonniga, sh 160-170 000 tonni olmejäätmetega, mis teeb 400-420 kg inimese kohta. Igas sekundis toodavad tallinlased 5 kg olmejäätmeid.
Pealinna prügimajanduspoliitika nurgakivid on "Tallinna keskkonnastrateegia" (1998) ning "Tallinna jäätmekava" (2001). 2002. aastal jõustunud jäätmehoolduseeskiri fikseerib jäätmevaldajate ja -käitlejate kohustused. Seal on kirjas, et kõik, mida saab uuesti kasutusele võtta, tuleb välja sortida ja n-ö teisele ringile saata. Eeskiri nõuab, et jäätmekäitlus oleks linnale keskkonnaohutu.

Kõik linlased prügi vastu
Säästvast jäätmemajandusest lähtuvalt hakkasime jäätmeid liigiti koguma. Pealinnas tegutseb 59 taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumispunkti, bensiinijaamade juures paiknevad ohtlike jäätmete konteinerid. Linnaosades korraldatakse regulaarselt reide ohtlike jäätmete kogumiseks, spetsiaalsetes punktides kogutakse kasutamiskõlbmatuid patareisid.
Kinnisvarahooldajad, korteri- ja elamuühistud peavad vanapaberi ja papi eraldi koguma. Juunikuu seisuga oli suuremate elamute juurde paigaldatud 560 paberi kogumise konteinerit.
Tänu nendele aktiivsetele sammudele on viimase kolme aasta jooksul oma prügisse hoolimatu suhtumise harjumusi muutnud rohkem kui veerand linlastest. Avaliku arvamuse uuringud on näidanud, et absoluutne enamus linnaelanikest peab vajalikuks jäätmekäitlusele enam tähelepanu pööramist ja jäätmete sorteerimist. Üle poole vastanuist juba mingil määral sorteerib jäätmeid.

Liiga vähe jäätmeid tagasi taaskasutusse
Probleemiks on aga jätkuvalt primaarne ladestamine, mis toob kaasa suure keskkonnakahjustuse. Jäätmete põhihulk maetakse prügilates ning nende taaskasutamine jääb 10-14 protsendi piiresse. Avalike kogumispunktide võrk on hõre ja ebaühtlane. Inimeste suhtumise muutmisega prügisse tuleb samuti veel palju tööd teha. Jäätmenõustamine ja jäätmeteave levivad vähe, mistõttu info ei jõua tihti elanikeni. Tulemuseks on olemasolevategi kogumispunktide väheefektiivne kasutamine. Ka administratiivne süsteem on nõrk, sest jäätmehoolduse korraldamine on killustatud kahe ameti vahel, mis muidugi ei soodusta tervikliku tulemuse kujunemist.
Peaaegu 30 aastat oli linna suur keskkonnaprobleem Pääsküla prügila, kahjustades loodust ja elukvaliteeti. 3. juunil võttis esimesed prügikoormad vastu uus ladustamiskoht Jõelähtmes. Lõpetasime prügi vastuvõtmise Pääskülas ja praegu käivad selle sulgemistööd.
Veebruaris alustas tegevust ainulaadne jäätmete sorteerimise tehas, kus jäätmetest eraldatakse kasutuskõlblik osa ning ülejäänu saadetakse prügilasse.

Suur mure autorehvidega
Juhtub ka nii, et tahame olla tublimad, kui jõud kannab. Keskkonnaministeeriumi nõudel lõpetasime vanade autorehvide vastuvõtu prügilates. Kuhu aga korralik linnakodanik peab vanad rehvid viima, see küsimus jäi lahendamata. Ja on lahendamata siiani. On hea, et tallinlane saab oma vanadest autokummidest lahti firmas Slops, kus need ladustatakse tulevikutöötluse lootuses.
Euroopa Liidu direktiividega kookõlla loodame oma jäätmemajandusega jõuda 2005. aastaks. Kui täna tuleb üks kogumispunkt umbes 7000 elaniku kohta, siis varsti peab neid olema üks 1500-2000 elaniku kohta. Veel tänavu lõpetab kommunaalamet Nõmmel esimese kompostimisväljaku ehitusplatsi ettevalmistamise.

Suurendatakse kontrolli linna reostajate üle
Uuendusena otsustasime üle minna korraldatud olmejäätmeveole. Teatud piirkonnale (nt linnaosale) määratakse kindel ettevõte, kellel on ainuõigus seda piirkonda teenindada. Nii saame kontrolli piirkonna jäätmetekitajate üle. Pilootprojekti elluviimisega alustatakse Mustamäel.
Linn on oma valiku teinud. Oleme otsustanud järgida säästva arengu põhimõtteid. See on ainuõige tee, mida mööda minna.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)