Töötukassa hiigelsummad töötuid ei aita

Eelmisel aastal tegi Töötukassa koostööd 119 omavalitsusega ning tegeles nii 894 töötuga. Neist said tööturule 18%. Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal peab seda heaks tulemuseks.

21. mail kirjutas aga Eesti Päevaleht sellest, et Töötukassa reserv ületab kavandatavaid väljamakseid sel aastal rohkem kui kümnekordselt.

„Tänavu koguneva rohkem kui poole miljardi euro suuruse töötukassa netovarade mahuga saaks katta mitu korda sügavama kriisi, kui Eesti elas üle 2009.-2010. aastal, kui töötuse määr tõusis 17% ligi," märkis Eesti Päevalehe ajakirjanik Andres Reimer.

2009. aastal tõsteti töötuskindlustusmakse määr varasemalt 0,9 protsendilt ligi viis korda kõrgemaks. Sellest maksis kindlustatu ehk töötaja 2,8%, tööandja omalt poolt 1,4%. Tänavu riik vastumeelselt langetas töötuskindlustusmakse määra 4,2 protsendilt 3 protsendile. Nii et tegelikult valitsus silmakirjalikult jätkab enneolematult suurte summade kogumist kaudse maksuna, samal ajal end kiites madala tulumaksu kehtestamise eest.

Kesknädala hinnangul on äärmiselt alatu väita, justkui sõltuks pikaajaliste töötute tööturule aitamine kohalikest omavalitsustest. On ju teada, et paljud töötud pole aastate jooksul saanud Töötukassalt õigel ajal pisikestki koolitust, sest selleks ei eraldata sentigi. Praegune raha kontolhoidmine soodustab Eesti majanduse kängumist - inimesed lähevad riigist lihtsalt minema, sest riik ei üritagi midagi teha töötu inimese motiveerimiseks

.

Milleks riik siis töötuskindlustusmakse kaudu hiigelsummasid kogub? Vastus: selleks et riigieelarve puudujääke katta. Ja kui tarvis, siis taas abistada meist mitu korda rikkamaid „võlaorjuses" riike.

Jaga |