Yana Toom: Mul oli valus ja häbi vaadata filmi Eesti vaestest

Anastasia elas 2008. aastal Valgjärvel majas, mille tuli oli valdavas osas hävitanud juba 1990. aastal. Katusest oli järel vaid osa ja korsten oli katki. Vihmaga tuli vesi tuppa ja kütmise ajal täitis elamist suits, mis silmadele kibe. „Vanadekodusse mind ei võeta, sest pole kohti," tunnistas ta. Nüüd elab Anastasia sotsiaalmaja teisel korrusel, kus pole kempsu, ja vett tuleb tal tassida kõrvalmajast.

Õhtuleht palus Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehel Margus Tsahknal (IRL) ja aseesimehel Yana Toomil (Keskerakond) seda tõsielufilmi vaadata ja omapoolseid kommentaare anda.

Kahjuks Õhtuleht otsustas Toomi põhjalikust arvamusest avaldada kõigest mõned laused. Seetõttu Kesknädal refereerib teda pikemalt.

Konkurentsivaim hävitab sidususe

Toomi arvates on sajad pered süvavaesusesse tõuganud Eestis valitsev (kusjuures mitte ainult valitsuse, vaid tihtilugu ka ühiskonna tasandil) konkurentsivaim ja pime usk, et ühiskond peabki jagunema võitjateks ja luuseriteks, kusjuures viimased on oma probleemides ise süüdi. Vanemate "süüd" jagavad ka nende lapsed.

„Kui aga ühiskonnas napib solidaarsust ja empaatiat, pole ime, et ka võimule pääsevad need, kelle empaatiavõime on tunduvalt alla keskmise. Noored, terved, sportlikud mehed. Võitjad, kes lähtuvad otsuste tegemisel isiklikust kogemusest, ehk personaalsest success-story'st," arvab Toom.

„Nad ei häbene öelda, et lastetoetuste maksmine on justkui lennukist raha alla viskamine või et teise ja järgnevate pereliikmete toimetulekutoetust pole vaja tõsta 61-lt 76 euroni, sest "muidu inimestel kaob motivatsioon tööle minna". Kusjuures need "teised liikmed" ongi lapsed, ja valitsus eeldab, et nad peavad ära elama rahaga, mis on väiksem, kui ametlik toidukorvi maksumus," märgib Toom.

Tema hinnangul on majandusliku eduloo pideval rõhutamisel kurvad tagajärjed.

„Mis puudutab meie valitsuse edulugu, see on ilmselgelt loodud n-ö välispidiseks kasutamiseks. Euroopa Liidus oleme olnud oivik, aga millise hinnaga, sellest korralikus seltskonnas ei räägita. Meie edu on saavutatud nõrgemate arvel, meie ühiskonna sotsiaalne lõhenemine on süvenenud, ja, mis kõige hullem, valitsus ei ole võimeline tunnistama tehtud vigu. Olukorra parandamisest rääkimata," arvab Toom.

Rahvaesindaja sõnul oli tal filmi Eesti vaestest valus vaadata ja ta tundis häbi. „Aga samas oli see ka lootustandev. Olles ajakirjanik, ma usun, et meedia suudab muuta maailma paremaks. Mõistagi, kui seab endale sellise eesmärgi. Nii et poliitikuna olen ma pigem optimist, kes usub, et me oleme võimelised saama aru, kui habras on tegelikult piir heaolu ja süvavaesuse vahel. Ja et solidaarsus on meie väikesele ühiskonnale kordades tähtsam kui konkurentsivaim," märgib Toom.

Kommenteerides filmi heategevuslikku toimetamist Siiri Sisaski poolt, ütleb Toom järgmist: "Mind pani väga tõsiselt mõtlema see, et Siiri Sisask ei olnud mitte lihtsalt Riigikogu liige, vaid ka võimuloleva erakonna esindaja, kel on kordades rohkem võimalusi oma ettepanekuid läbi suruda. Ja siiski pidas ta vajalikuks poliitikast lahkuda ja tegelda heategevusega."

Toomi arvates tähendab see ilmselt seda, et heategevus toimib tõhusamalt kui meie riik.

Keskerakonnal kindel kava ebavõrdsuse leevendamiseks

Riigikogus esindatud erakondadest on just Keskerakond see, kes püüab, vaatamata pidevalt opositsioonis olekule, sisse viia õiglasemat ja vaesust leevendavat seadusandlust.

Näiteks läbis 10. aprillil Riigikogus esimese lugemise Keskfraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus, mille eesmärk on võrdsustada toimetulekutoetus kõigi toimetulekutoetust saavate pereliikmete vahel ning mitte arvestada lastetoetust sissetulekuna toimetulekutoetuse määramisel.

„Esimene meie ettepanek on mitte arvestada lastetoetust sissetulekuna toimetulekutoetuse määramisel," selgitas Toom. „See annab võimaluse saada toimetulekutoetust ka neil lastega peredel, kus praegu üks toetus teise nii-öelda ära sööb."

Toomi sõnul suurendab eelnõu teine ettepanek toimetulekupiiri. „On arusaamatu, kuidas ühe lapse toimetulekupiir saab olla väiksem kui ametlik toidukorvi maksumus."

Seadus, mis on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2013, suurendaks riigieelarve kulusid 5,6 miljoni euro võrra.

INDREK VEISERIK

[fotode allkiri]

NAGU PÄEV JA ÖÖ: Margus Tsahkna süüdistab eestlaste vaesuses Vene aega ja seda, et meil oli vahepeal 50 aastat Nõukogude okupatsiooni. Yana Toomil on seevastu märksa adekvaatsemad selgitused eestimaalaste vaesuse põhjuste kohta ning ideed, kuidas praegust olukorda parandada.

Jaga |