Minu süüteod

Teine kriminaalasi nr 1-06-1708  (edaspidi: kriminaalasi nr. 2) algatati 30.10.2002 ja selle algatamise motiiviks oli pankrotihaldur Peeter Sepperi (ajakirjanduse andmetel on tegemist endise KGB Tartu osakonna koosseisulise töötajaga) väide, et mina olevat tema pankrotimenetluses paljaks varastanud.

 Esimeses kriminaalasjas saadeti pärast kaheaastast eeluurimist asi kohtusse. Kohtus kuulati üle 36 tunnistajat. See kõik kestis veel kolm aastat. Pärast viieaastast  kriminaalmenetluse läbiviimist, teatas ühel istungil prokurör, et antud asjas puudub avalik huvi, ja ta taotles menetluse lõpetamist avaliku huvi puudumise tõttu. Kohus lõpetas kriminaalasja määrusega prokuröri taotlusel.

 Paralleelselt kriminaalasja nr. 1 lõpetamisega forsseeriti kriminaalasja nr. 2 menetlust, mis oli juba aastaid seisnud. Ühe kuuga kuulati üle kõik tunnistajad ja esitati süüdistus. Seda kriminaalasja oli siis juba menetletud üle nelja aasta. Esitasin kohtueelse menetluse kestel korduvalt kaebusi Riigiprokuratuurile, et menetlus on seadusevastane, kuna selles asjas puudub kuriteokoosseis. Riigiprokuratuur jättis kaebused rahuldamata. Täpselt 10 päeva enne aegumist (aegumist hakatakse lugema viimasest episoodist viis aastat) esitati kiirustades ja seadust rikkudes (seda tuvastas hiljem Tallinna ringkonnakohus, kui olin esitanud kuriteokaebuse prokuröri tegevuse peale) süüdistusakt kohtusse ja kohus koostas viivitamatult minu kohtu alla andmise määruse (seda tegi kohus 9. veebruaril 2006, kui minul täitus täpselt 40 aastat sünnist).

 Kuna prokurör rikkus räigelt seadust, koostasin kuriteokaebuse ja esitasin selle peaprokurörile. Kuriteokaebuses palusin algatada prokuröri suhtes kriminaalasi karistusseadustiku ? 310 põhjal seoses teadvalt vale süüdistuse esitamisega. Süüdistusakti aluseks oli Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi jõustumata otsus 2-2/916/05, mille hiljem tühistas Riigikohus.

Prokurör Stella Veber jättis taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks üldse läbi vaatamata. Muid märkimisväärseid tõendeid, peale jõustumata kohtuotsuse, antud asjas polnud.

Riigiprokuratuur jättis kriminaalasja algatamata, tuues põhjuseks, et “prokurör võibki mõõdukalt seadust rikkuda”. Kaebasin Riigiprokuratuuri otsuse algatamatajätmise kohta edasi ringkonnakohtusse. Tallinna ringkonnakohus möönis, et seadust on rikutud, kuid see ei anna piisavat alust algatada kriminaalasja prokuröri vastu. Sisuliselt jättis ringkonnakohus asja algatamise sõltuvusse kohtuotsusest.

 Pankrotihaldur Peeter Sepper esitas samal ajal kahju hüvitamise nõuded topelt – nii tsiviilasju arutavatesse kohtutesse kui ka kriminaalasja nr. 2 raames. Pankrotihaldur Peeter Sepper kaotas kõik tsiviilkohtumenetlused. Harju maakohus võttis vastu mitu otsust, milles jäeti pankrotihaldur Peeter Sepperi kahjuhüvitamisnõuded endiste juhatuse liikmete vastu rahuldamata. Kohus tunnistas endiste AS-i Epikart juhatuse liikmete Ülle Kingi ja Lauri Vitsuti tegevuse seaduslikuks.

 Kriminaalasja nr. 2 arutamine jätkus Harju maakohtus, kus kannatanut esindav pankrotihaldur Peeter Sepper püüdis varjata asjaolu, et on saanud 200 000 krooni  kahjuhüvitist Hansapangast kätte ning arvestanud selle oma töötasuks. Pettus ei tulnud kohtumenetluses kohe ilmsiks, ja Peeter Sepper saavutas kriminaalasjas tsiviilhagi rahuldamise minu vastu (hiljem tühistas selle ringkonnakohus). Samas nõudis Peeter Sepper Harju Maakohtus sama summat ka viimaselt AS-i Epikart juhatuse liikmelt Meelis Möldrilt. 

 25.10.2007 tegi Harju maakohus otsuse (kokku 170 lehel!), millega mõistis mind süüdi. Otsuse tegijaks oli kohtunik Merike Allikmäe. Kaebasin otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse. Kohus tühistas otsuse ja möönis, et Harju maakohtu otsus oli seadusevastane ja prokuröri poolt esitatud süüdistus algusest peale puudulik. Ringkonnakohus möönis, et kohtuotsus on saadud süüdistuse ümberkopeerimise teel;  kogemata oli kohus ümber kopeerinud ühte ja sama asja mitu korda, jättes isegi kirjavead sisse. Tallinna ringkonnakohus andis nn. juhtnöörid, mida tuleks antud asjas üldse tuvastada, kuid samas seadis kohus kahtluse alla, kas antud tegu on üldse karistatav.

 Vahepeal selgus ajakirjanduse andmetel, et esimeses astmes otsuse teinud kohtunik Merike Allikmäe suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus. Pretsedenditult esimest korda Eestis kavatses Riigikohus tagandada kohtuniku ebakompetentsuse tõttu (Postimees 05.09.2008). Kohtunik Merike Allikmäel õnnestus sulitempe tehes päästa oma kohtunikupension ja lahkuda ametist enne, kui Riigikohus oleks teda tagandanud. Tagandamise puhul oleks ta kaotanud oma kohtunikupensioni.

 Tallinna ringkonnakohus suunas asja tagasi Harju maakohtusse. Prokurör Stella Veber hakkas asja venitama. Korduvalt muutis ta süüdistust. Kokku muudeti süüdistust ja esitati uus süüdistusakt kuuel korral.

 Harju maakohtu kohtuvaidlustes nõudis prokurör Stella Veber Lauri Vitsutile reaalset neljakuulist vanglakaristust neli kuud, ülejäänud karistus 1,5 aastat tulnuks ära kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.

 Kriminaalasja nr. 2 menetlust on toimetatud kokku üle viie ja  poole aasta. Viimasest selles väidetavast episoodist on möödunud 8 aastat

LAURI VITSUT,  jurist

 .[kaks esiletõstet]

Kohus mõistis Lauri Vitsuti õigeks

 Harju Maakohus mõistis 3. aprillil Lauri Vitsuti talle usaldatud ja tema korralduses oleva võõra vara omastamises ning ametiisikuna ametiseisundit kuritarvitades suureulatuslikus võõra vara riisumises õigeks.

Riik peab hüvitama Vitsutile õigusabi kulud 141 600 krooni eest. Ka ekspertiisikulud, koopiakulud ja määratud kaitsjale makstud tasu jäetakse samuti riigi kanda.

Lauri Vitsut lubas prokuröri kohtusse kaevata

 Meedias ilmunud väidete järgi on Lauri Vitsut lubanud talle valesüüdistuse esitanud prokuröri Stella Veberi kohtusse anda, sest Vitsuti sõnul on prokurör sooritanud sellega kuriteo.

Jaga |