Politiseerimine ja depolitiseerimine

Eelnõu saamisel seaduseks nägime valdkondliku ja territoriaalse juhtimise tasakaalustamist ning omavalitsusüksuste koostöövõime ja pädevuse tugevdamist. Põhiseaduskomisjoni päevakorda jõudis see eelnõu aga alles pool aastat hiljem ning Reformierakonna ja IRL-i eestvedamisel ei tahetud kulutada aruteluks rohkem kui 10 minutit. Riigikogu saalis hääletati eelnõu maha ning kahjuks olid valitsuskoalitsiooni poolel ka sotsid. Tõsi, ainus erand oli Jaan Õunapuu, kes endise maavanemana mõistis olukorra tõsidust ja toetas Keskerakonna ettepanekut.

Minule isiklikult valmistab suurimat muret see, et maavalitsused ja maavanemad töötavad 1996. aasta seaduse alusel, kuid sisuliselt on nende ülesanded ja roll aja jooksul oluliselt muutunud. Võib isegi öelda, et maavanema ja maavalitsuse põhifunktsioonid on hääbumas. Maavanema ja maavalitsuse tänaste ülesannete loetelu sisaldab hulgaliselt toiminguid ja tegevusi keskkonna, kultuuri, spordi, hariduse jne alal, regionaalarengu planeeringut maamajanduses ja transpordis ning muudes valdkondades, kuid puudub võrdväärne ressurss ja pädevus. Puudub ka võime ministeeriumide, ametite ja nende kohapealsete struktuuride tegevuse koordineerimiseks ja kooskõlastatud arenguks. Kõik reaalsed hoovad, sh rahaline ressurss ja otsustusõigus on koondatud ministeeriumide pädevusse ning parimal juhul tegeleb maavalitsus ministeeriumides otsustatud ressursi vahendamise korraldamisega.

Maavanema ametikohast on saanud soe koht Reformierakonna ja IRL-i liikmetele, kel ei ole vastutust ja kus saavad rahulikult tegelda erakonnaasjadega. Nii tekitatakse ka regionaalset ebavõrdsust. Näitena võib tuua 2013. aasta riigieelarvega jagatud 9,5 miljonit eurot „poliitilist katuseraha", mis läks lõviosas valitsusparteide omavalitsusjuhtide kasutada. Eesti maksumaksja ei suuda ega pea sellist süsteemi ülal pidama.

Teiseks politiseerimise musternäiteks saab tuua farsiks muudetud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) juhi otsinguid. Asutus, mis pole veel taastunud taatlemata kiirusemõõtjate skandaalist ning maadleb pidevalt töötajate äravooluga, sai nüüd maine pihta uue löögi.

Kõige inetum on kogu loo juures asjaolu, et kolm kogenud sisejulgeoleku spetsialisti - Erkki Koort, Tõnu Hunt ja Tarmo Miilits - said Siseministeeriumi poolt külge sildi „sisuliselt sobimatu". Kui siseminister Vaheril oli oma kauaaegsest parteikaaslasest kandidaat juba ammu olemas, siis milleks kolme töömeest üldse niiviisi avalikult umbusaldada?

Tunnustan Reformierakonda, kes julges IRL-i plaani pidurdada ning on Priit Kama saamise PPA juhiks vähemalt praeguseks seisma pannud. Midagi pole parata - sellist juhiotsingut, kus avalik konkurss läbi kukutatakse ning seejärel tehakse pakkumine ministri sõbrale, ei saa kuidagi õigustada. Siinkohal meenutan Kalle Klandorfi sõnu: „Üldse ei imesta, kui järgmisena hakkab IRL kaitseväge politiseerima."

Niisiis on Eestis selline seis, kus ühelt poolt püütakse midagi depolitiseerida, kuid valitsus kisub kaalukaussi jälle politiseerimise poole. Minu hinnangul oleks ühiskonnale kasulik, kui suudaksime alustada maavalitsuste ümberkujundamist ning anda rohkem otsustusõigust omavalitsusliitudele. Meie riik on piisavalt arenenud, et omavalitsusliidud suudaksid maakonna arengu korraldamisega hakkama saada vahemeesteta.

Mis puutub kõrgete riigiametite politiseerimisse, siis soovin valitsusliikmetele rohkem tasakaalukat mõtlemist. Poliitiline politsei oli ühe teise riigi ja riigikorra tunnus.

KESKMÕTE: Sellist juhiotsingut, kus avalik konkurss läbi kukutatakse ning seejärel tehakse pakkumine ministri sõbrale, ei saa kuidagi õigustada.

TARMO TAMM, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, Põlvamaalt valitud saadik

Jaga |