Uusvaene valis Reformierakonda, uusrikas Isamaaliitu

Vt ka: Kaire Kenk. Uusvaese elu Eestis: Audi ja praekartulid.  ÕL 12.03.2011

HELLE KALDA

Eesti Üürnike Liidu esimees

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse konverentsil selgitas Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika instituudi dotsent Dagmar Kutsar: "Uusvaesed on vaste 1990. aastate alguses tekkinud sellisele elanikkonna kihile nagu uusrikkad." Nood olid inimesed, kes rikastusid tänu soodsate asjaolude kokkulangemisele.

Noil aastail alanud omandireformi käigus tekkinud nn sundüürnikud kui sotsiaalne kiht teab omal nahal, millised on need uusrikkaid tekitanud "soodsad asjaolud" elamute ja kinnisvara kontekstis. Ja kas saame rääkida, et tänased uusvaesed on samalaadsed, nagu tollal tekkinud uusrikkad? Hoopiski mitte.

Kui valitsus unustab ülekohtu, siis rahvas ei unusta

Omandireformi aluste seaduse (ORAS) võttis Riigikogu nn isamaaline pool vastu 13. juunil 1991. Sätestati, et reformi eesmärk on omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks. Samuti sätestas seadus, et  vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Erinevad valitsused ei ole soovinud seda tunnistada, kuid rahvas ei unusta.

20 aastat hiljem näeme, et elanikkonna ühe sotsiaalse grupi huve on olulisel määral kahjustatud ja on tekitatud uus ülekohus.

Teise seaduse, eluruumide erastamise seaduse põhimõtte järgi pidi iga nõukogude  ajal tööd teinud isik oma tööaastate eest saama erastada üldistel soodustingimustel oma elamispinna, mida ta kasutas üürnikuna. Need, kes omandireformi mitte-eesmärgipärase, seega seadusevastase rakendamise tõttu jäeti sellest võimalusest ilma, ongi sundüürnikud, kellest ei saanud oma kodu omanikke.

Pandi toime kuritöö

17 aastat tegutsenud Eesti Üürnike Liit on veendunud, et Eestis pandi toime tollal kehtinud kriminaalkoodeksi alusel määratletav varavastane kuritöö, mille sooritamine nägi ette ka vastava karistuse.

Seadus  kasutab terminit "võõras vara". See vara usaldati ametniku voli alla või tema korraldada ning kujutas endast riigi- ja munitsipaalvara (eluruumid), millega omandireformi käigus seadusvastaselt toimetati. Seetõttu tunnistas Riigikogu 13. märtsil 1996.a. kogu omandireformi inimõiguste ja põhivabaduste  sätetega vastuolus olevaks. Selliselt toime pandud kriminaalkuritööd omandasid ühtlasi aegumatuse.

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 1:

Igal füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu kui avalikes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides.

Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajaduse korral kehtestada seadusi vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks.

Eesti omandireformi silmas pidades tuleb muidugi täpsustada, et esitatud artikkel võiks hõlmata 1940. aastail Nõukogude Liidu anneksiooniperioodil toimunud varade natsionaliseerimist, konfiskeerimist, rekvireerimist, kollektiviseerimist vm, ei sobi aga nüüd toimunud ühisvara erastamise puhul.

Võlgu ja investeeringuid ei arvestatud

Meie omandireformis toimunud varade nn tagastamine ei ole käsitatav omandiõiguse ennistamisena euroopaliku õigusruumi mõistes, kuivõrd omandiõigus anti hoopiski enam kui poole sajandi möödumisel, eelnevaid võlgu ja enam kui 50 aasta jooksul tehtud investeeringuid arvestamata, legaalselt küsitava taustaga isikuile - nn õigusjärgseile omanikele, sageli "lehmalellepoegadele" (Jaak Allik). Need ongi üks osa  omandireformi uusrikastest, kes koos asjasthuvitatud või informeeritud ametnikega osalesid meie kaaskodanike kodude riisumises.

Oma kodu erastamise võimalusest "kõiki seadusi rikkuvalt" ilma jäetud üürnikkond moodustas 1994. a. Eesti üürnikeühenduste liidu oma õiguste kaitsmiseks ametnike omavoli eest. Me ennustasime (võib öelda ka - sõnusime) juba siis, et kui esmalt võetakse meie kodud kinnisvaraäri edendamiseks, siis õige pea järgneb teine laine - erastatud eluruumide omanike väljasurumine ülejõukäivate kommunaal-, kütte- ja remondimaksetega.

Nüüd oleme tunnistajaks eluruumide ärarebimise kolmandale lainele - laenurahaga rajatud kodudest ilmajäämisele. Sotsioloog Dagmar Kutsar nimetabki neid "uusvaesteks". Kuid, nagu öeldud,  see kiht ei tähenda siiski sama, mis "uusrikkad".

Äsjaseid valimistulemusi sellest aspektist hinnates võibki kokkuvõttes järeldada, et kui esimese rikastumise laine harjal, 1990-ndatel teiste eestlaste kodud omandanud isikud valisid neile kasuliku ORAS-e loonud Isamaa klooni IRL-i, siis nüüdsed "uusvaesed" valisid loomulikult seda parteid, kes nad oma liberaalse buumi ja pankade koostöös tekitas, - Reformierakonna.

[esiletõsted           ]

ÜürnikeLiidu kodulehelt: ain 25.12.2010

"Tundub, et üks probleem - sundüürnike- probleem, hakkab ajaloo prügikasti jõudma.

Rügasite tööd teha kogu nõukogude aja? Noo, ja mis siis! Töötasite valel ajal ja vales riigis.

Tahate oma KODU? Minge panka, võtke LAENU ja hakake rügama -30 aastat veel.

SEE ON EESTI RIIGI - VALITSUSE - MÕTTEKÄIK.
Ja ongi kõik sundüürnikega."

Toimetuselt: Üürnike Liit saatis Helle Kalda loo eelnevalt Õhtulehele avaldamiseks. Sealt saadi selline vastus:

"Täname,

ei näe lähiajal võimalust avaldada.

Lugupidamisega,

Margo Pajuste

toimetaja"

Jaga |