Räpinas pandi paberile arukaid mõtteid

„Laudkondade juhid hoiavad mõttevahetusel tasakaalu. On aga oluline, et kõik soovijad saaksid erinevatel teemadel kaasa rääkida ja omad mõtted välja öelda,“ ütles sündmuse moderaator, Riigikogu liige Anneli Ott. „Pole ehk mõtet kirja panna, mis on halvasti, sest seda kuuleme pidevalt. Arutelul tuleks välja selgitada, kuidas edasi minna. Eriti teretulnud on täiesti uued ideed.“

Varakult oli kohale jõudnud Räpina-kandi keskerakondlaste eestvedaja Mait Meensalu, kellega enne mõttevahetuse algust juttu ajasime. „Meie vallas on tublisid asutusi, edukaid ettevõtteid nii põllumajanduse ja tööstuse kui ka kaubanduse valdkonnas. Kogukonnale on kõige olulisem, et oleks tööd. Rahvas proovib olemasolevas kontekstis ellu jääda. Väga kurb meie kandis olukord siiski pole. Kindlasti leidub piirkondi, kus raskused veelgi suuremad,“ lausus mees, kes tegeleb 1988. aastast Naha külas põllumajandusettevõtlusega. Keskerakonda esindab ta ka möödunud aasta sügisel valitud Räpina vallavolikogus, kus erakond on koalitsioonis.

Meensalul oli rõõm öelda, et mõned tunnid enne „101 rahvakohtumise“ algust pandi Räpinas nurgakivi AS Räpina Haigla tervisekeskuse juurdeehitusele. Hoonesse rajatakse esmatasandi perearstikeskus. Riik eraldas selleks 800 000 eurot; panustasid ka Räpina vald ja SA Tartu Kiirabi.

Elamisvõimalustest erinevates paikades

Mõnekümneks minutiks jäi vestlus laudades pooleli, sest kohtumisele jõudis Valga- ja Põlvamaad külastanud peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas. „Praegu on väga aktuaalne teema sünnitusosakondade kaotamise plaan Valga ja Põlva haiglas. Olen välja öelnud, et emotsionaalselt ma seda kindlasti heaks ei kiida. Peame lähtuma lähtenurgast, et kõik Eestimaa elanikud ei pea elama Tallinnas või Tartus. Ma arvan, et lisaks suurematele linnadele peavad olema normaalsed elutingimused igas Eestimaa paigas – on see siis Häädemeeste, Räpina, Võru või Mõisaküla.“

 „Tulin Räpinasse ennekõike kuulama arutelu regionaalpoliitika teemadel. Minu koduküla Pedaspää Meerapalu lähedal läks pärast haldusreformi Räpina valla alla. Külas käib kaks korda nädalas autolavka, postiljon toob posti. Tegeleda tuleks veel teede korrashoiuga,“ ütles teenekas maadlustreener, 1939. aastal sündinud Heiki Toots. Talle teeb heameelt seegi, et treenerite tööd on hakatatud rohkem väärtustama ning spordibaasid muutuvad kaasaegsemaks. Toots andis Anneli Otile ajaleheartikli, milles juttu Pedaspää külast, ja vestles ka Jüri Ratasega.

Rahvakohtumisel viibinud Räpina vallavanem Enel Liin ütles Kesknädalale, et seda paika iseloomustavad tüüpilised hajaasustuse probleemid: teede halb seisukord ja elanikkonna vähenemine. Kõige keerulisem küsimus on, kust leida raha erinevate plaanide teostamiseks. „Positiivset mainet loob Räpinale kindlasti korrastatud elukeskkond, mis ennekõike seotud siinse aianduskooli olemasoluga. Jätkuvalt töötab Räpina paberivabrik, mis on meie vallakeskuse auks ja uhkuseks. Endiste Räpina, Veriora ja Meeksi valla ühinemine uueks Räpina vallaks tõi juurde ka suuri metsamassiive. Oleme väga puhta looduskeskkonnaga vald.“

Ei sammugi tagasi

Kultuuri- ja haridusteemalises laudkonnas koorus Räpinas mõte seada eesmärgid kodanikkonna määratlemiseks. „Riik peab välja käima mõtte, milliseid kodanikke, milliseid eestimaalasi on soov näha 20 aasta pärast. Vastavalt sellele peavad olema orienteeritud meie üldhariduskoolid, gümnaasiumid ja ülikoolid,“ märkis laudkonna juht, Riigikogu liige Märt Sults.

„Kõik tugimeetmed peavad teenima eesmärki, et elu maal jääks alles. Selles suhtes ei sammugi tagasi,“ ütles transporditeemalises laudkonnas kaasa rääkinud Saatse pansionaadi juhataja Inge Hirmo.

„Lähme koos edasi ja teeme Eesti palju paremaks!“ lausus lõpetuseks Anneli Ott. Järgnes aplaus.

JAAN LUKAS

Jaga |