Üürnike probleemid nõuavad üldrahvalikku lahendust

 Eesti Üürnike Liit on Tallinnas 15. juunil 1999 asutatud mittetulundusühing, mis tegutseb üürnike õiguste ja huvide esindamisel ja kaitsmisel. Eesti Üürnike Liit on Eesti Üürnike Ühenduste Liidu järglane; viimati nimetatu asutati 24. aprillil 1994. Oma eesmärkide saavutamiseks korraldab Eesti Üürnike Liit konsultatsioone, loenguid, seminare, kursusi jm üritusi. Liikmetele osutatakse metoodilist ja praktilist abi.

Sundüürnike teema puudutab suurt osa ühiskonnast

 Eesti Üürnike Liit on läbi aastate väga aktiivselt olnud sundüürnike probleemi eestkõnelejaks ja eelkõige seeläbi teda ka tuntakse. Sundüürnike arvuks Eestis on umbes 100 000 inimest, mis tähendab, et sundüürnike valus temaatika puudutab väga arvestatavat osa ühiskonnast.

 Tallinnas, kus elab vähemalt kaks kolmandikku sundüürnikest, on kõnealuse probleemi tagajärgede kõrvaldamiseks väga palju ette võetud. Pealinn on loonud elamispindu, mis on andnud uue kodu inimestele, kellelt võeti kodu parempoolse „tugevam sööb nõrgemat”-poliitikaga.

Kui Tallinnas poleks võimu teostanud Keskerakond, siis ilmselt oleks omandireformi käigus ohvriks toodud sundüürnikud pidanud minema elama vabasse loodusesse, prügikasti taha, mahajäetud tööstushoonetesse või, nagu rahvakeeli öeldakse, „kuuse alla”.

 Samas riigi tasemel ei ole ju sundüürnikele tehtud ülekohut keegi heastanud. Tallinn on võimaldanud küll elamispinda, kuid omandireformi tagajärjel inimeste hinge ja varanduslikku seisu löödud haavu ei ole keegi heastanud.

Sundüürnikud pole saanud õiguslikku rehabilitatsiooni neile tehtud ülekohtu pööramiseks õigluse teele. Sellest aspektist vaadatuna pole töö sundüürnike huvide eest seismisel veel lõppenud ning ilmselt ei lõpegi enne, kui Keskerakond moodustab valitsuse, peaminister tuleb Keskerakonnast ning riik hakkab täie vastutustundega heastama ajaloolist ülekohut.

Tallinna tööst munitsipaalelamupindade pakkumisel ja seeläbi sundüürnike elamisprobleemide lahendamisel on nii palju kasu olnud, et ka riik on hakanud mõtlema riiklikele üürimajadele. Olgugi et parempoolne valitsus on läinud tänini seda teed, et juba põhimõtteliselt oponeerib kõike, mis Tallinn head teeb, siis avaliku sektori poolt tagatavate üüripindade idee on sedavõrd elujõuline ja õige suund, et siin isegi ollakse järgimas Tallinna eeskuju.

Tallinn näitab positiivset eeskuju riigi häbipleki lahendamisel

Eesti Üürnike Liit on teinud omalt poolt kõik, et tähelepanu juhtida Tallinna positiivsele eeskujule sundüürnike elamispinna probleemide lahendamisel. Seda on tehtud erinevaid üritusi korraldades, aga ka igapäevases töös oma klientidega suhtlemisel.

 Sundüürnike probleem on oluline ja suur häbiplekk iseseisva Eesti arengus, kuid vaid üks osa üürnikega seotud probleemistikust. Tänase Eesti üheks suurimaks probleemiks on inimeste massiline väljaränne, ning see on omakorda suurel määral seotud elamispinnaga.

Meil kujunenud majandus-sotsiaalne olukord on tekitanud keskkonna, kus inimesed ei suuda endale enam elamispindu võimaldada või neid ülal pidada. Olgu siis tegemist üüripindadega või pangalaenu abil ostetud elukohtadega.

 Kulud elamispinnale kasvavad, kuid sissetulekud on justkui millegi taha kinni jäänud. Ja kui ka tänases parempoolses majanduses kellelgi palk tõuseb, siis kusagil kaotab keegi töökoha ja peab varem või hiljem oma majandusolukorra päästmiseks välismaale minema.

Seega seni, kuni Eestimaal ei ole inimestel võimalik reaalse täiskohaga töö eest saadava palgaga ülal pidada elamispinda, pole Eesti Üürnike Liidu töö kaugeltki tehtud. Senises parempoolses majanduses need probleemid pigem süvenevad.

Eraldi tähelepanuväärne osa ühiskonnast on noored, kes peavad oma elu alustama ja kelle tänased majandus-sotsiaalsed võimalused selleks on piiratud. Kui jätta kõrvale võimalik majanduslik toetus vanematelt, siis meie praeguse töökohapuuduse, madalate palkade ja eelkõige noorte korraliku teenistuse puudumise foonil on oma elu alustajatel raske korterit osta või üürida. Jällegi jääb vaid üle välismaalt paremaid töötamis- ja elamisvõimalusi otsida.

Inimeste sedavõrd massiline lahkumine riigist on aga Eestile katastroof, kuid eriti suur katastroof on noorte lahkumine.

Noortel peredel raske üüripinda saada või selle eest maksta

 Eesti Üürnike Liit näeb iga päev lähedalt ja detailselt, kui võimatu on noortel peredel endale üüripinda saada, ja kui see ka saadakse, siis kuivõrd raske on seda pinda majanduslikult teenindada. Kui jätta kõrvale Tallinna munitsipaalkorterite programm, siis on praegu noorte perede võimaluseks kas jätta pere üldse loomata või siis elada kusagil kitsukeses või ilma nüüdisaegsete mugavusteta eluasemes.

 Keskerakond on Riigikogu valimisteks välja tulnud seisukohaga, et valitsusse pääsemise korral seistakse munitsipaalmajade ehituse programmi eest. Vähekindlustatutel peab olema võimalus elamispinnale, ja oma kodu hankimise raskus ei peaks mitte kellegi jaoks olema riigist lahkumise põhjuseks.

 Ühtlasi suurendatakse Keskerakonna kava kohaselt kortermajade renoveerimise ja nende energiasäästlikuks muutmise rahastamist. Siis saaks alandada elamispinnaga seotud kulusid ja sisuliselt suurendab see inimeste väljavaateid saada oma kodu ja seda ülal pidada.

 Senikaua kui Keskerakond ei moodusta valitsust, ei viida ellu ka Keskerakonna poolt eluasemeprobleemide parandamisele suunatud meetmeid, nii nagu Keskerakond neid ette näeb. Tallinnas on need meetmed õnnestunud tulemuslikult ellu viia, sest Keskerakonnal on linnas absoluutne enamus ja parempoolsed erakonnad ei saa linnavalitsust elamuprogrammi täitmisel takistada. Kuni Keskerakonnal riigis ei lasta samu meetmeid rakendada, kasvab vähekindlustatud inimeste arv, nagu kasvab ka Eestist lahkujate arv.

Eesti Üürnike Liit on pikaajalise praktilise tegevuse tulemusena veendunud, et Keskerakonna lahendused on suunatud just probleemi teravikku ja suudavad maksimaalse efektiivsusega lahendusi pakkuda. Neid lahendusi on vaja kohe, sest praegune riigi ja enamike kohalike omavalitsuste poliitika ei ole jätkusuutlik.

Eesti Üürnike Liit on olnud partneriks nii kohalikele omavalitsustele kui ka riigile ja sellest tulenevalt oleme toimuvaga hästi kursis. Viimane aeg on astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks.

 Tallinnas seisab 2015. aasta alguses munitsipaalkorteri järjekorras umbes 4000 inimest. Samas on selge trend, et abivajajate hulk kasvab, mistõttu munitsipaalpindu oleks rohkem vaja.

See on nii aga ainult Tallinnas. Kui palju on munitsipaalkorterite vajajaid kogu Eestis, seda ei ole keegi kokku lugenud. Kui selle teemaga tegelema ei hakata, probleem vaid süveneb ja inimeste väljavool hoogustub. Inimeste veel enam lahkudes saab meie riik vaid alla käia.

 Muidugi on tänases Eestis suur mure ka see, et meil puudub täiel määral selline valdkond nagu elamukriitika. Kui me pole kriitilised toimuva suhtes, siis me ei tuvasta ka täiesti reaalseid ja objektiivseid vigu. Kui vigu ei tuvastata, ei saa hakata neid ka parandama.

Eesti Üürnike Liit on proovinud seda valdkonda luua ja arendada ning kahtlemata on meil ka häid tulemusi, kuid sisulisest elamukriitikast, kus osaleksid kõik selle valdkonnaga seotud osapooled ja millel põhinedes töötataks välja uusi lahendusi, ikka rääkida ei saa.

 Kui hakkame vigu tunnistama ja püüame neid reaalselt parandada, ning seejuures ei pööra selga positiivsetele algatustele, leiame elamispinnaga seonduvatele muredele toimivad lahendused – nii nagu see on tehtud teistes riikides, mida armastatakse meile eeskujuks tuua – Skandinaavias ja Lääne-Euroopa vanades demokraatiates.

HELLE KALDA, Mustamäe linnaosavanem, Eesti Üürnike Liidu esimees

Jaga |