Lauri Vitsuti uus missioon

Intervjueerinud MANUELA PIHLAP (Rahvaliit)

Miks Teie, kes olite tuntud kui võlgade sissenõudja, alustasite võlglaste tasuta nõustamisega?

Eelkõige on minu tegevus tingitud missioonitundest. Olen kaksteist aastat võlgu sisse nõudnud, ja nüüd tunnen, et on saabunud aeg ka omalt poolt ühiskonnale midagi tagasi anda.

Te olete ka ise kohtualune ning Teile on esitanud süüdistus ametialases kuriteos. Kas see ei vähenda Teie usaldusväärsust ega takista tööd võlanõustajana?

Olen kohtualune olnud enam kui seitse aastat. Minule on inkrimineeritud peaaegu pooled kriminaalkoodeksi kuriteokoosseisud ja pool karistusseadustikku. Ükstakõik, kuidas teatud grupp ametnikke ka ei püüa, pole kohus mind üheski süüteos süüdi tunnistanud.

Võin nüüd küll täie teadlikkusega tõdeda, et minu tegemistele on osaks saanud riigi igakülgne tähelepanu ning minu tagasihoidlik isik on nii läbi uuritud, nagu oleks tegemist Eesti ajaloos olulise tegelasega. Eestis on välja kujunenud tendents, et üks õige ettevõtja ja poliitik peab vähemalt korra olema kohtualune. Otsa tegi lahti tänane Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, keda süüdistati võõra vara suures ulatuses riisumise ettevalmistamises ametiseisundi kuritarvitamise teel ning ebaõigete andmete esitamises.

Vastuvõetamatu ja õigusvastane on praeguseks prokuratuuris välja kujunenud põhimõte: leidke mees, küll meie talle ka paragrahvi leiame! Meenub Vladimir Panovi juhtum, kus uurimist alustati suure aplombiga, kuid aastaid hiljem mõisteti mees õigeks. Nüüd on asutud Pärnu linnajuhtide kallale.

Tulemusliku tegevuse kõrval on ilmnemas järjest enam tendents jõudemonstratsioonile ning kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste üha suurenevale riivele.

Te võtsite abivajajaid vastu ringkonnakohtus, kuid tänaseks on see projekt lõppenud. Kas tegemist oli Teie valimiskampaaniaga?

SMS- ja kiirlaenuohvrite abistamise näol on eelkõige tegemist ühiskonnaprobleemide lahendamisele kaasaaitamisega. Sotsiaalseid probleeme peaks eelkõige lahendama valitsus. Kuna meil on selle valitsusega just nii nagu ta on, siis tuleb meil kodanikena ise aktiivsust üles näidata. Riiki ei ole võimalik juhtida kampaaniakorras,  nagu seda teevad praegused võimulolijad. Lõpuks saab valija aru, kes oma lubadused täitis ja kellele jäid lubadused vaid sõnakõlksuks. Täna on kõige olulisem pakkuda inimestele kindlustunnet ja tuge.

Eesti Juristide Liit ootamatult katkestas kiirlaenudega seotud tasuta õigusabi projekti. Miks selline otsus tehti, jääb mulle arusaamatuks. On palju kiirlaenude võtjaid, kes vajavad nõustamist. Kuigi Juristide Liit ei allu Justiitsministeeriumile, on asjaolusid, mis annavad alust arvata, et justiitsminister nõudis minupoolse nõustamise lõpetamist.

On levinud ka arvamus, et võlgadesse sattunud laenuvõtjad on tekkinud olukorras ise süüdi. Miks peaks riik neid inimesi aitama?

Muidugi on iga isiku probleemid eelkõige tema enda lahendada. Täna on kiirlaenuohvriteks õpilased, õpetajad, üksikemad, invaliidid, kodutud, töötud. Riigi juhtida on rahandus ja sotsiaalpoliitika, kuid valitsus pole sellega hakkama saanud. Silma torkab valitsuse ükskõiksus oma kodanike ja abivajajate suhtes. Tuleb tõdeda, et just valitsus on palju tegemata jätnud, ning viimases hädas püütakse ükskõiksust ja hoolimatust kompenseerida hambutu seadusega. Hinnanguliselt on täna kiirlaenuohvreid rohkem kui sada tuhat, seega moodustavad nad olulise osa riigi elanikkonnast. Ohvrite tüpoloogia on sarnane: kõigepealt võetakse eluasemelaen, siis krediitkaardi-kohustused, tarbimislaen, ja lõpuks hakatakse kõiki eelnevaid kohustusi katma röövelliku SMS- ja kiirlaenuga.

Te väidate, et SMS-laenude tagasimaksmisega hätta jäänuid peab aitama valitsus. Kas siis Justiitsministeeriumis valminud eelnõu, mis suurendab SMS-laenu võtjate võimalusi kaitsta oma õigusi laenuandjate ees, pole Teie hinnangul lahendus?

Tegemist on sotsiaalse probleemiga. Seda ei saa lahendada normatiivse regulatsiooni muutmisega. Keegi ei vaidle kohustuse üle, millega laen võeti, vaidlus käib hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega vastuolus olevate intresside ja viiviste üle. Lisaks tekitab Justiitsministeeriumis valminud seaduseelnõu probleemide lahendamise asemel hulgaliselt segadust ka seoses kõigi teiste laenudega.

Kui uus seadus ei muuda olukorda, siis miks Justiitsministeerium on seaduse muutmise algatanud?

Ministeeriumi esitatud nn kiirlaenu-eelnõu kannab eelkõige poliitilise propaganda varjundit. Eelnõu ise on vastuolus kehtiva õigusega ega lahenda tegelikku probleemi. Pärast viimaseid valimisi moodustatud koalitsioon on õigusloome küsimustes silmnähtavalt saamatu . Jagan advokatuuri ja õigusteadlaste seisukohta, mille kohaselt meie tsiviilõiguse „lipulaeva“ võlaõigusseadust – ning selle aluspõhimõtteid ei tohi muuta. Mitmes ühiskonda pitsitavas küsimuses ei jõuta omavahel poliitilisele konsensusele.

Milline oleks siis kujunenud olukorra lahendus?

Justiitsminister Lang ütles valitsuse pressikonverentsil otse, et kaineks magades on oma kohustustest võimalik taganeda. Naiivne on loota, et pahatahtlikud võlgnikud uut olukorda ära ei kasuta. Sellele kõigele võib, piltlikult öeldes, järgneda olukord, kus eluasemelaenu võtjad, pärast nädalaid kestnud pohmelli, hakkavad võetud kohustustest taganema. Küsimust ei saa ju lahendada laenuandmise keelustamisega. Lahendusi on võimalik leida ka kehtivale seadusandlusele tuginedes, sest kõrged laenuprotsendid on vastuolus heade kommetega.

Selge on, et probleem vajab lahendamist. Seda saab teha, kui muuta rahapesuseadust või krediidiasutuste seadust, viies sinna regulatsiooni, mis keelab anda füüsilistele isikutele krediiti ja laenu pärast tööaega, analoogselt öise alkoholi müügikeeluga. Samuti peaksid kiirlaenajad tuvastama isiku ning veenduma isiku võimes oma kohustusi tasuda.

Ühesõnaga, täna on kõigile selge, et võimulolev valitsus sellega hakkama ei saa ning et vaja on uut ja värsket verd, kes suudab probleemidega  tegelda.

Mida soovitate inimestele, kes on sattunud SMS-laenu võlgadesse?

Kõigepealt on vaja selgeks teha, kui suur on tegelik kohustuste maht ja kas võlausaldajatega on võimalik leida kompromissi. Kui seda leida pole võimalik, tuleb pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumiseks on vaja leida endale jurist. Kui juristi palkamiseks raha ei ole, on vaja taotleda õigusabi riigilt. Ehk teisisõnu – vastavalt riigi õigusabi seadusele peab riik hädasolijal advokaadi kinni maksma.

Kas inimeste ja nende kurbade lugude ärakuulamine mõjub ka Teile endale masendavalt?

Märkimisväärselt tülgastavam oleks istuda käed rüpes ja pealt vaadata, kuidas inimesi õiguse üldtunnustatud põhimõtete vastaselt paljaks kooritakse. Praeguses olukorras pean esmatähtsaks selgitada kiirlaenuohvritele nende õigusi ja aidata neil oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Ka täna kehtib seaduslik regulatsioon, mis kaitseb inimesi röövellike intresside ja viiviste eest. Samas aga ei ole õigusabi kõigile ühiskonnarühmadele reaalselt tagatud.

[esiletõste] LAURI VITSUT: SMS-laenuohvrite tüpoloogia on sarnane: kõigepealt võetakse eluasemelaen, siis krediitkaardi-kohustused, tarbimislaen, ja lõpuks hakatakse kõiki eelnevaid kohustusi katma röövelliku SMS- ja kiirlaenuga.

Pildallkiri:

Eesti Juristide Liidu liige Lauri Vitsut annab tasuta õigusabi SMS- ja kiirlaenu ohvritele Tallinna Ringkonnakohtus (Pärnu mnt 7) teisipäeviti alates kella 15-st.

Jaga |