Laar lasi IRL-is agressiivsemal tõul võimust võtta

„Isamaa ja Res Publica Liidu ühenderakonnas pettunud vanad isamaaliitlased ehk „kampsunid" ei ole juba tükk aega oma nördimust tagasi hoidnud. Nad kritiseerisid respublikaanide lühinägelikkust enne märtsivalimisi, mil mitmes piirkonnas ei olnud võimalik vana Isamaaliidu esindajat üles leida," kirjutas Postimees.

Kesknädal on juba pikemat aega korduvalt kirjutanud IRL-is valitsevatest pingetest. Teadmine, et Res Publica armutult mehitas partei võimuladvikut omadega ja „kampsunid" vastasleeri tõmbusid, pole poliitikaga veidi kursis olevatele inimestele mingi uudis. On hea, et lõpuks see sisetüli ka avalikkuse ette jõudis. Kahjuks küll mitte meedia, vaid „kampsunite" initsiatiivil.

„Küsimus on selles, kas Mart Laar teadis, et IRLi suurkogul heidetakse vanad Isamaaliidu juhatuse liikmed üle parda? Kas ta teadis, et Indrek Raudne, Urmas Reinsalu, Tõnis Palts ja teised värbavad uusliikmeid nagu juunipöörde eel värvati setu revolutsionääre, kes siis bussides kohale tuuakse ja vanad "kampsunid" juhatusest välja hääletavad?" küsis möödunudnädalases Eesti Ekspressis meediaärimees Hans H. Luik.

Kesknädalal jääb vaid nõustuda Luige arvamusega, et Mart Laar teadis seda hästi.

Põhja-Ameerikas elab hallorav. See on loom, kelle süül on tavaline pruun orav Inglismaalt juba peaaegu et kadunud - halloravad on looduses võimust võtnud, tehes seal palju pahandust. Nüüd on Inglismaal alles jäänud vaid üksikud harvad piirkonnad, kus harilikku oravat veel näha võib. Halloravad on lihtsalt märksa kogukamad ja agressiivsemad ning seetõttu osutunud aja jooksul oravariigis edukamaks.

Just samasugust nähtust võib piltlikult võrrelda ka IRL-is toimuvaga, kus võimust on võtnud „kampsunitest" märksa agressiivsem tõug - Res Publica nime all.

Mart Laar pidi teadma, et tema erakond on langemas Res Publica tiiva kontrolli alla. Mugava ja poliitikas praktiliselt kõik saavutanud mehena ei olnud tal aga mingit soovi hakata oma närve rikkuma, tegeldes ka  poliitikaelus „halloravatõrjega". Laar arvestas sellega, et Res Publica vajab teda jätkuvalt kui partei „vapilooma". Seega tema jaoks oli kindel ja soe koht parteisiseselt ka edaspidiseks tagatud. Inimliku väärikuse allakäigutrepil üha madalamale astuv Laar sel moel sisuliselt hülgas vanad võitluskaaslased Nuti, Altosaare, Herkeli jt. Miks? Sest tal oli nii mugavam.

Tihti õllevahust tilkuva habemega, asjaajamistes kohati räpakas ja saamatu Laar on praegu kui savi kalkuleeriva ja emotsioonidest võõrandunud Res Publica käte vahel.

Viimasel ajal üsna sagedased kaitseminister Laari diskrediteerivad uudised (näiteks see, et ta lasi oma õllejoomise Soome peaministri Kataineniga kaitseministeeriumil kinni maksta) ilmselt pigem meeldivad Res Publica tiivale. Sest seda enam on Laar ju nende poolt manipuleeritav. Lisaks tõmbab Laar oma õlleuudistega kõigi „kampsunite" mainet pidevalt alla, mistõttu pole ime, kui viimased soovivad temast distantseeruda.

„Kampsunite" praegune kurtmine tekkinud situatsiooni üle on aga selgelt hilinenud. Mingit uut parteid vaevalt et selle seltskonna väljaastumisest sünnib. Küll aga on Kesknädal ühiskondliku diskussiooni pidamise ja avatumaks muutmise eest valmis toetama „kampsunite" väljaütlemisi.

-o-

Jaga |