Rahvas ei soovi Tiit Madissoni kuulata?

Hirveparki saabus ettekandeid kuulama umbes poolsada huvilist. Silmnähtavalt leige suhtumise mõnest põhjusest andis aimu üks ürituspaigast mööda kõndinud eestikeelne meesterahvas, kes tundis huvi, mis koosolekuga on tegu ja miks nii vähe inimesi on koos. Kui mainisin talle Tiit Madissoni nime ja pakkusin napi kuulajaskonna üheks võimalikuks põhjuseks miitingul levivaid valitsusevastaseid meeleolusid, ilmus lihtsakoelise küsija silmisse siiras hirm. "Oi, siis ma kaon siit võimalikult ruttu!" jõudis ta öelda enne rutakat lahkumist.

Valitsusvastane meeleavaldus

Tahaks küsida: kui palju võiks tulla rahvast Madissoni kuulama näiteks kahe aasta pärast? Juhul kui sellesarnast üritust korrataks. Küllap sõltub palju sellest, kuihästi praegune valitsus suudab end kokku võtta ja vastutustundlikku poliitikat ajama hakata.

Eestlane on lääneeurooplasega võrreldes kahtlemata suuteline palju enamat eluraskust välja kannatama. Tihti läheb teatud mõttes masohhistlik kannatamine kokku ka eestlase melanhoolse meelelaadiga. Samas aga võib tööpuuduse tempokal kasvamisel ja majanduslanguse jätkumisel liigvesi teatud hetkel ikkagi paisu tagant valla pääseda. Praegu on see pais veel tugev - eelkõige tänu Pronksiööle.

Kuid lühinägelik on lõputult loota üksnes patriotismi rõhutamisele ajal, mil eluviletsus igal pool Eestis suureneb. Kui praegused riigijuhid majanduse olukorda leevendada ei suuda, pöörduvad meeleheitele aetud inimeste kõrvad paratamatult nende poole, kes pakuvad välja radikaalsemaid ja kiiremaid lahendusi.

Tiit Madisson, Lagle Parek, Tunne Kelam kõrvuti

Kunagi seisid mitmed tänased riigitüürijad Hirvepargis Madissoni kõrval - kui üks mees ühise vaenlase vastu. Nüüd on Madisson aga peavoolu-esindajate hulgast välja heidetud. Neile ta enam ei kõlba.

Miitingul küsiti otse, miks ETV ei näita 22 aasta taguseid kaadreid Hirvepargist, kus Madisson õlg-õla kõrval koos Tunne Kelami ja Lagle Parekiga iseseisvuse eest võitles?

Samas näib, et pind riiklikus võimuladvikus on iga päevaga üha kitsamaks muutumas. See on kui jäämäe sulamine, mille küljest üha suuremad kamakad ära kukuvad, seejärel oma teed triivides. Ka tänase võimuladviku esindajatel tasub olla tähelepanelik, sest pole teada, millal keegi neist raskete aegade tõttu jäämäe küljest „lahti haagitakse" ning õukonnameedia piitsa alla pannakse, kui ta julgeb avalikult protestihäält teha.

Seetõttu peabki praegune ladvik ülioluliseks võim Tallinnas enda kätte saada, et „eluruumi" juurde tuleks.

Miitingul rõhutati, et Eestis on täna situatsioon samalaadne kui 20 aastat tagasi. Taasloodav ERSP peab oma vastaseks mitte enam kommuniste, vaid võimu külge klammerdunud kosmopoliitset neoliberaalset koalitsiooni Reform-IRL,  kes tuleks  kõrvale lükata. Miitingul kõlas arvamusi, et peaminister võiks olla kasvõi näiteks sotside juht Jüri Pihl.

INDREK VEISERIK

 fotoallkiri  TAAS HIRVEPARK: Suhteline tühjus. Isamaalisi kõnesid teemal "Võtame Eesti tagasi!" pidasid Tiit Madisson, Robert Vill, Roman Ubakivi ja Tõnu Kalvet.

Jaga |