Omavalitsused peavad ka 2014. aastal läbi ajama kriisiaegse tulubaasiga

Omavalitsusliidud ei ole rahul valitsuse positsiooniga mitte arvestada linnade ja valdade tulubaasi taastamise taotlust.

Samuti ei ole lõpp-protokolli allkirjastamiseks selgunud õpetajate palgavahendite maht, kavandatav haridustoetuse jaotusmudel ega jaotuse kava kohalike omavalitsuste vahel. Ajakirjanduse vahendusel on küll liikunud informatsioon, et õpetajate palku suurendatakse, kuid dokumendis on valitsus jätnud vajaliku summa esitamata.

Teede jaoks raha veelgi vähem

Omavalitsused näevad tõsise probleemina kohalike teede ja tänavate hooldamiseks eraldatavate vahendite kahanemist. Kui sel aastal eraldati kõigi kohalike teede hoiuks 29 miljonit eurot, siis kava kohaselt järgmisel aastal tahetakse kohalike teede korrashoiuks eraldada miljon eurot vähem ehk 28 miljonit eurot.

Kärbitud tulubaas jätkub

Valitsuse plaan jätkata kärbitud tulubaasiga tähendab omavalitsustele hinnanguliselt 35 miljonit eurot kaotust tulumaksu laekumises ja 17 miljonit eurot kaotust tulude ühtlustamise vahendites.

Kuigi Linnade Liit (ELL) ja Maaomavalitsuste Liit (EMOL) taotlevad juba viiendat aastat omavalitsuste tulubaasi taseme taastamist majanduskriisi-eelsele ehk 2008. aasta tasemele, jättis valitsus tulubaasi alused tulevaste volikogude esimeseks tööaastaks muutmata.

Seega peavad ka volikogude uued koosseisud alustama eelarvete kavandamist samalt kärbitud tulubaasilt, millega senised koosseisud oktoobris lõpetavad. Eelarvetulude kasvu kavandamisel saavad linnad ja vallad seega arvestada vaid elanike palga tõusult enamlaekuva tulumaksuga.

Kas sügav majanduslangus kestab ikka veel?

Kohalike omavalitsuste tulubaas kärbiti ju sügava majanduslanguse ajal, 2009. aasta veebruaris. Omavalitsuste eelarvetele laekuva tulumaksu osa kärbiti siis11,93 protsendilt 11,4 protsendile.

Samuti vähendati nõrgema tulubaasiga omavalitsuste tulude järeleaitamise vahendite mahtu 20 miljoni euro võrra. Seega on kriisiaegset, vähendatud tulubaasi taset hoitud kogu peagi lõppeva valitsemisperioodi jooksul.

Suhteliselt kõige ulatuslikum kärbe tehti 2009. aastal kohalike teede ja linnatänavate hoolduse rahastamisel: 2008. aasta 40 miljoni euro asemel eraldati aastatel 2009-2011 vaid veerand ehk 10 kuni 12 miljonit eurot aastas.

Kuigi praeguseks on kohalike teede ja linnatänavate vahendite maht liikunud 28-29 miljoni euro juurde, jääb see ikka tõsiselt maha silmnähtavatest investeerimisvajadustest.

Omavalitsusliidud ei ole rahul teede hoolduse vahendite mahuga - suhe, kus riigiteedele kavandatakse 90% vahenditest ning kohalike teede ja linnatänavate hooldeks vaid 10% vahenditest, on teede hoolduse kohustuste ja vajadustega võrreldes ebaproportsionaalselt väike.

Kokkuvõtteks. Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit ei pidanud võimalikuks lõpp-protokolli allkirjastada. Loodetakse läbirääkimisi jätkata Riigikogus 2014. aasta riigieelarve eelnõu menetlusel.

ELL ja EMOL tänavad kõigi liiduliikmete, linnade ja valdade esindajaid ning ministeeriumide/ametite esindajaid, kes läbirääkimistel püüdsid asjalikult ja konstruktiivselt leida lahendusi omavalitsuste taotlustele ning kokkulepeteni jõuda.

Jüri Võigemast, Ott Kasuri

ELL ja EMOL pressiteade 23. september

Jaga |