Kohvik „A. Puškin“ – vene köök ja kirjandus Kadriorus

Aga Puškini-nimelises kohvikus etleb aastaringselt Vene Teatri näitleja Sergei Tšerkassov ja tema õhtud on harivaks keelenaudinguks mitte üksnes neile, kes soovivad oma vene keelt värskendada, vaid ka neile, kes tahavad kuulda omapärast ja säravat vene kirjanike tutvustust. Iga Tšerkassovi luuleõhtu on vaimukas täiendus kirjandusloengutele.

Tudengitele lähemale

Jah, seoses sõnaga „loeng“ olen mina rahul, et kohvik „A. Puškin“ on kolinud Mere puiesteelt Vene kultuurikeskusest ära, tudengitele märksa meelepärasemasse kohta – otse Tallinna Ülikooli vastu, kus peaks leiduma senisest rohkem noori huvilisi, kes tahavad nautida nii vene kööki kui ka vene kirjandust. Miks mitte aeg-ajalt ka mõlemat koos, kui pea akadeemilisest tarkusest paks? Kohvik asub nüüd Narva mnt 36 esimesel korrusel. Eeliseks on mugav paiknemine kesklinna ja Kadrioru vahel, lisaks tasuta parkimine.

Pean kahjuks tunnistama, et Vene kultuurikeskus, kus „A. Puškin“ varem tegutses, on minu jaoks ka pärast pikka ja kulukat remonti endiselt sarnane pigem okupatsioonide muuseumi filiaaliga. Selles hoones ei meenuta ei uus interjöör ega uued üritused kuigivõrd Bulgakovi, Pasternaki ja Solženitsõni Venemaad.

Muide, isegi Dostojevski mälestusmärk on justkui pagenduses – hoone kõrval. Pole kultuurikeskuses endas Dostojevski festivali ega muid pidevaid üritusi, mis maailmakuulsale kirjanikule piisavalt tähelepanu juhiksid.

Ka Dovlatovi-nimeline festival hoiab emakeelsest keskusest millegipärast eemale, rääkimata kirjandusfestivalist „HeadRead“, kui kohalikke ja mujalt saabunud vene kirjanikke kuuleb ja näeb igal pool mujal, aga üpris vähe Vene kultuurikeskuses. Küll on aga selles keskuses kindla koha leidnud sovetiajal algatatud ja üleliiduliselt hinnatud huumorivõistlus KVN. Eestlasi see üritus majja eriti juurde ei too, ja mitte ainult keelebarjääri pärast.

Kultuur võiks pealinlasi rohkem ühendada

Kultuurikeskuses kultuuri loomulikult pakutakse, aga see võiks olla märksa rohkem pealinlasi ühendav, sest meid liitvaid seiku on ajaloos palju. Kes ei mäletaks sedagi fakti, et Solženitsõni „Gulagi arhipelaagi“ käsikirja peitis just Eestis autori koonduslaagrikaaslane? Loomulikult ei peaks Vene kultuurikeskus oma püsikundesid hülgama ja üksnes kunagise dissidentluse või moderniga oma publikut ehmatama, aga suurepärase asukohaga hoone võiks siiski lisada tavapärastele nostalgiahetkedele veidi rohkem olevikusära.

Jah, mõni teatrisündmus ja festival siin on, aga need rabavad publikut liigagi sageli pööraste piletihindadega, sest kohale kutsutakse Venemaa kõige kuulsamad (rahamaiamad?) teatrinimed. Dialoogi meie kogukondade vahel selles majas küll peaaegu pole.

Saagem ometi kord kokku ja korraldagem koos mõttetalguid! Oleks vahva, kui Vene kultuurikeskus kutsuks sagedamini külla ka populaarseid eestlasi. Eestlasi, kes suudavad mitte üksnes käsutada, vaid ka arukalt vaielda ja kaasa mõelda.

Koos kohvikuga „A. Puškin“ lahkus Vene kultuurikeskuse hoonest niisiis veel üks omapärane ja suhteliselt odav kultuurikild – Sergei Tšerkassovi luuleõhtud. Enam kui seitse aastat rõõmustas kohvik kultuurikeskuse külalisetenduste külastajaid vaheaegadel maitsvate suupistetega – põnevad pirukad, pannkoogid ja haruldaste täidistega pelmeenid. Kohvik jätkab ka uues asukohas Narva maanteel pelmeenifestivali läbiviimist, lisaks pakutakse uusi „magusaid projekte“, näiteks suvist menüüd „Puškin. Suvila“.

Puškin armastas kartulit!

Kaasaegsete mälestuste järgi armastanud Aleksandr Sergejevitš hästi lõunatada ja tema lemmikroogade hulka kuulunud küpsetatud kartul; pannkoogid, milles peidus peeti; supp, millele lisatud spinati- või oblikalehti; samuti Požarski kotletid; või ühepajatoit juurviljadest. Kõiki neid sööke valmistatakse Puškini-kohvikus ka praegu. Väga populaarne on kapsasupp „Bojarskije“, mida serveeritakse savipotis. Muide, prantsuse kirjanik Alexandre Dumas lisas selle supi retsepti isegi oma kulinaariaraamatusse.

Uues kohas algas maikuus kohviku „A. Puškin“ uus elu – loodetavasti nüüd juba koos paljude tudengitega, sest Puškin on kirja pannud read, mis võiksid olla temanimelise kohviku motoks:

„Lõbus viinamarjajumal

annab loa meil tühjendada

õhtu saabudes kolm peekrit.

Alasti ning häbelike

graatsiate nimel ühe,

pühenduseks teise peekri

saab meilt punapõskne tervis,

sõprusele kuulub kolmas...“

(Vene keelest tõlkinud Kalju Kangur)

REET KUDU, kirjanik

Jaga |