Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      21. juuni 2006


Guantanamo vanglad tuleb sulgeda

Võtsime vastu resolutsiooni, milles nõuame Guantanamo vanglate sulgemist, vangide kohtlemist vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele ning piinamise ja väärkohtlemisega seotud süüdistuste viivitamatut uurimist.

Üleujutusohu vältimine

Parlament kiitis heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku üleujutusohu hindamise ja ohjeldamise tegevuskava kohta vähendamaks üleujutuste tagajärgi inimeste tervisele, samuti keskkonnale ja majandusele. Kuna ca 80% Euroopa jõgedest ületab riigipiire, kutsusime liikmesriike üleujutusohuga seonduvas paremat koostööd tegema ja koostama ohukaardid. Parlamendi arvates peab üleujutusohutuse kava hõlmama ka pääste- ja taastamismeetmete hinnangut. Konkreetsete abinõude väljatöötamine regioonide tarbeks jäetakse liikmesriikide pädevusse.

Põhjavee kaitse

Teisel lugemisel võtsime vastu raporti põhjavee kaitse kohta. Vastava direktiivi eesmärk on kaitsta põhjavett reostuse eest ja liigitada põhjavesi heas või halvas seisundis olevaks. Soovime, et kõigile võimalikele saasteainetele kehtestataks ühtsed mõõtmismeetodid ning et analüüsitaks erinevate põhjavee kvaliteedi standardite mõju keskkonnakaitsele ja siseturule.
Raportisse sai kirja, et kui nitraatide ja pestitsiidide piirväärtused tingivad muudatusi põllumajandus- või metsanduspraktikas, peaks kahju olema võimalik hüvitada ühise põllumajanduspoliitika raames. Vastu võetud standardid tuleb läbi vaadata viis aastat pärast direktiivi jõustumist ja seejärel iga kuue aasta järel.

Isikuandmete kaitse meetmed

Lükkasime edasi hääletuse raporti osas, mis käsitleb kriminaalasjadega seotud politsei- ja õiguskoostöö raames kasutatavate isikuandmete kaitset. Hääletus lükati edasi juulisse, sest parlament loodab, et Soome eesistumise ajal (2006. aasta teisel poolel) arvestatakse parlamendi nõudmistega rohkem.
Raporti eelnõu kohaselt peab andmete kogumine toimuma vaid kindlatel eesmärkidel, avalikku julgeolekut või üksikisikut ähvardava ohu ennetamiseks. Andmete edasisele töötlemisele peavad kehtima kindlad eeskirjad, s.t andmete töötlemine võib toimuda üksnes isikuandmed edastanud või kättesaadavaks teinud asutuse loal; andmete edasine edastamine peab olema rangelt piiratud. Samuti tuleb erinevaid andmekategooriaid (kahtlustatavad, süüdimõistetud, ohvrid, tunnistajad jne) töödelda eraldi. Mittekahtlustatavate isikute isikuandmeid võib töödelda vaid piiratud ajavahemiku jooksul ja üksnes eesmärgil, milleks andmeid koguti. Täiendavad kaitsemeetmed lisatakse DNA ja biomeetriliste andmete osas tagamaks nende turvalisus ja põhiõiguste järgimine nende kasutamisel.

Bulgaaria ja Rumeenia valmisolek liitumiseks

Vastavas resolutsioonis toonitame, et Bulgaaria ja Rumeenia on teinud küll märkimisväärseid edusamme, ent mõnes valdkonnas ei ole areng olnud piisav. Bulgaaria ja Rumeenia peavad viivitamata võtma meetmeid puudujääkide likvideerimiseks, et saaksid ühineda liiduga 1. jaanuaril 2007.
Mõlemal riigil on vaja jätkata kohtusüsteemi reformimist, suurendades selle läbipaistvust, tõhusust ja kohtunike erapooletust. Samuti tuleb saavutada arvestatavaid tulemusi korruptsioonivastases võitluses, pöörates Bulgaaria puhul erilist tähelepanu võitlusele organiseeritud kuritegevuse vastu.

Euroopa tuleviku järelemõtlemisperioodi edasised sammud

Parlament soovib, et hiljemalt 2007. aasta teisel poolel esitaks Euroopa Ülemkogu konkreetsed ettepanekud, kuidas Euroopa põhiseaduse lepinguga jätkata. Toetame üldist kompromisslahendust ning soovime eraldi dialoogi Prantsusmaa ja Hollandiga nende riikide võimalustest ratifitseerimisel. Parlament soovib põhiseaduse lepingu kokkulepet vähemalt 2009. aasta Euroopa valimisteks.

Võrdsete võimaluste raamstrateegia

Diskrimineerimisvastasesse tegevusse tuleb kaasata ka piirkondlik ja kohalik võimutasand ning valitsusvälised organisatsioonid, märgime sellekohases raportis. Peale õiguslike ja heastamisvahendite peab võitlus diskrimineerimise vastu kindlasti rajanema haridusel ja niisuguste parimate tavade edendamisel, mis on suunatud üldsusele ning valdkondadele ja sektoritele, kus diskrimineerimist esineb.
Parlament palub liikmesriikidel, kes seda veel ei ole teinud, liikmesriigi tasandil luua võrdõiguslikkusele ja diskrimineerimisvastasele võitlusele spetsialiseerunud haldusorgan, mis peab olema sõltumatu ja millel peavad olema piisavad vahendid suutmaks diskrimineerimisohvreid õiguslikes toimingutes toetada.
Heaks ei kiidetud lõiku, kus paluti liikmesriikidel ja kandidaatriikidel välja töötada strateegia, mille eesmärk oleks olnud suurendada mittekodanike osalemist kõikide tasandite valimistel nii valijate kui ka kandidaatidena.

50 miljardit eurot teadus- ja arendustegevusele

Täiskogul võeti vastu raport teadusuuringute 7. raamprogrammi kohta, mahuga 50,521 miljardit eurot. Tegemist on eelarve märkimisväärse kasvuga, kuna 6. raamprogrammi (2002–2006) maht on 16,279 miljardit eurot.
Kõige keerulisemaks aruteluteemaks kujunes seejuures inimese tüvirakkude kasutamise uuringute rahastamine. Parlament järgis teadusuuringute komisjoni arvamust, et inimese embrüo tüvirakkude kasutamise uuringuid võib rahastada sõltuvalt teadustöö sisust ja liikmesriikide õiguslikust raamistikust. Kõik rahastamistaotlused peavad sisaldama teavet selle kohta, kuidas liikmesriigid on korraldanud litsentsimise ja kontrollimeetmed. Samuti peavad embrüo tüvirakuliinide uurimiseks volitatud institutsioonid, organisatsioonid ja teadlased alluma rangele litsentsimisele ja kontrollile. Parlament ütles selgelt, et programmi raames ei tohi rahastada inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringuid, mille eesmärk on paljundamine ja inimese genotüübi muutmine.
Programmi raames luuakse Euroopa teadusnõukogu, mis peaks esialgu olema täitevasutus, ent seejärel saama iseseisvaks struktuuriks.

Lennuohutuse ühiseeskirjad

Täiskogu võttis vastu raporti Euroopa lennundusjulgestuse ühiseeskirjade kohta. Eelnõu sätestab ühised reeglid ohutuskontrollide, läbiotsimiste, keelatud esemete ning julgestustöötajate kohta.

Täpsustasime, et relvi tohib õhusõidukis vedada vaid siis, kui on täidetud nõutavad julgestustingimused ning kui selleks on eelneva loa andnud lennuettevõtjale tegevusloa väljastanud riik, samuti lähteriik ja sihtriik, ning vajadusel riik, millest lennatakse üle või kus tehakse vahepeatus.

Julgestusmeetmete rahastamise suhtes leidsime, et selles peavad osalema liikmesriigid ja lennuliini kasutajad. Kui lennupileti hind sisaldab lennujaama või parda julgestustasusid, tuleb need ära näidatapiletil või teha reisijale muul moel teatavaks. Julgestusmaksud peavad seejuures olema läbipaistvad ja neid võib kasutada ainult lennujaama või õhusõiduki pardajulgestuse kulude katmiseks.

Kui liikmesriigid soovivad rakendada rangemaid julgestusmeetmeid, peavad nad sellest teavitama Euroopa Komisjoni ning vastavat regulatiivkomiteed. Rangemate meetmetega seotud kulud peavad liikmesriigid katma ise.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)