Eestigi võiks hakata “euro-sissiks”

Jaan Niin,      17. jaanuar 2007


Meie rahandusministeerium üllitas mullu raamatukese "Tere, euro", kus on väga palju tarka juttu sellest, kui hea raha ikka on euro ja mis tingimustel saab riik õiguse sellele üle minna. Eestis on märke, et suur osa rahvast sooviks näha eurot omagi rahakotis ja poelettidel, kuid euroraha-asjad ei taha meil kuidagi klappida Brüsseli juhtnööridega – ikka ja jälle rehkendatakse välja protsendi-murdosi, mis Eestil vajalikust puudu jäävat, ning taas soovitatakse Eestil natuke oodata. Nii ongi Eestis eurole ülemineku tähtajad hakanud järjest pikenema, kuigi samal ajal mõnigi Euroliidu põlisliige (nt Suurbritannia) ei soovigi veel uut raha "oma hoovile" lasta.
Samas euro-raamatus kirjutatakse muu hulgas sellestki, et on olemas mõningaid Euroopa Liitu mitte kuuluvaid riike ja territooriume, kus eurot kasutatakse ametliku kokkuleppeta. Need "euro-sissid", kes eurot kasutavad iseenese tarkusest ja ilma loata, on Andorra, Kosovo, Serbia ja Montenegro. Neis elab kokku ligi 10,5 miljonit inimest, Eesti rahvaarv (uusima EE andmetel 1,37 miljonit) moodustab sellest ainult 13 protsenti.
Minu arvates võiks ka Eesti võtta, just nende "euro-sisside" eeskujul, eurod siin ka ametliku kokkuleppeta kasutusele, sest selline pretsedent on juba loodud.
Pealegi on meil uuel aastal kuulda-lugeda olnud sellistki arvamust, et Eesti krooni võiks euro suhtes devalveerida. Kuid see tähendaks Eesti elanikele, et korduda võiksid 1992. aasta sündmused, mille tagajärjel nad "siimkallaslike ja martlaarlike" tehingutega juba üks kord põhjalikult paljaks rööviti.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)