Maha kaikamehelikkus ja -naiselikkus!

 Siinkohal väärib küll meenutamist eelmisel aastal Postimehes levitatud Tartu Ülikooli eetikaosakonna juhatajanna avalikku vihapurset: Eesti suurima erakonna esimees olla kuri deemon (s.t. Kurat) ja tänavakakleja, ei andvat ajakirjanikele meelepäraseid vastuseid...

 Paratamatult jääb õhku küsimus: kas sellises „avalikultütlemise“ meeleolus on mõtetki meenutada, kes ja kuidas Eesti Vabariigi taastasid, kelle süül jäi tollal piiride küsimus lahendamata. Või kes iseseisvuse taastamise järel „püünele pääsemiseks“ kaikad haarasid, korruptiivselt lasid endile maa-alasid määrata, salastatult oma pükstele lampasse teenisid, „halva peremehe“ vastu võitlemise varjus nn punaparunite abil riigile kogutud vara laiali jagasid jne ... Nagu oleks kanakari rajatud sibulapeenrast üle käinud. Peenar aga vajab korrastamist, siblijate eest kaitsmist.

 Meedia (kui selline taastatud Eesti Vabariigis tõepoolest eksisteerib) võiks leida toimetajaid, kes tsipakenegi aduks olnut ja selle järelmeid. Kaikamehed eksisteerisid juba esimeses Eesti Wabariigis, jäävad eksisteerima ka tulevastes. Mõistlikust arutelust võib vihale orienteeritud meedias, kes tegutsevad kaikamehed ja -naised, vaid unistada.

 JAAN VAHTRA, pensionär Tallinnast

Jaga |