![]() Kogu Eesti näeb Otepää allakäikuREIN VIKARD, 03. aprill 2013Otepää vallavolikogu on taas saanud ebameeldiva tähelepanu osaliseks. Selle põhjustas võimulolijate rünnak minu kui revisjonikomisjoni esimehe ja komisjoni aseesimehe Valdur Siilbeki tegevuse vastu, eesmärgiga meid valla majandustegevuse uurimisest kõrvaldada. Samas näeb terve riik, kuidas Otepää viimasel ajal alla käib. Arusaadavalt olen olnud koos Siilbekiga vallavalitsusele ja volikogule „ebameeldiv" partner. Oleme valla majandustegevust revideerides tuvastanud, pehmelt öeldes, ebakorrektset asjaajamist, mille tulemusel on teatud isikud saanud valla rahakoti arvel liugu lasta. Otepää valla võimupuugid Revisjonikomisjonil puuduks igasugune mõte, kui ta jätaks valla allasutustes aset leidnud rikkumised tähelepanuta, vaikiks need maha ja teeks näo, et kõik on suurepärases korras. Mis kasu oleks Eesti riigil riigikontrollist, kui selle kontrolörid iga revisjoni lõpus ministrile õlale patsutaks - ole edaspidi hoolsam? Nii Riigikontrolli kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjoni töö eesmärk pole rikkumiste mahavaikimine, silma kinnipigistamine ega halva mängu juures hea näo ettemanamine. Lühikese aja jooksul, mis me komisjonis vabatahtlikku tööd tegime, juhindusime põhimõttest, et omavalitsus saab olla edukas ainult siis, kui tema majanduslikud suhted on korras. Paraku on volikogus üsna palju inimesi, kellele need põhimõtted on vastuvõetamatud. Neile on oluline üksnes enda heaolu, milleks ammutatakse raha ühisrahakotist. Valla võimu juures on liiga palju puuke, kes imevad meie, otepäälaste, elujõudu. Kartes oma tegude avalikuks tulekut, on nad alustanud minu ja Siilbeki vastu laimukampaaniat väidetega, mis on oma üldsõnalisuses naeruväärsed. Süüdistada revisjonikomisjoni liikmeid selles, et nad segavad kontrollitavate asutuste tööd, on armetu ja näitab, et sisulised etteheited puuduvad. Revidendi töö ei ole kedagi süüdi mõista, vaid juhtida tähelepanu puudujääkidele, tegemata või halvasti tehtud tööle. Möönan, et revideeritavate kriitikataluvus ja koostöötahe on erinev. Kuidas me õpilaskodu tööd „segasime" Minu ja Siilbeki tagandamine sai alguse Otepää gümnaasiumi valduses oleva õpilaskodu ruumide kasutamise revideerimisest. Teadaolevalt üüritakse õpilaskodu kui majutusasutuse ruume välja ka võõrastele isikutele, ja seda tegevust me uurisimegi. Meie käik õpilaskodusse kestis mullu 28. detsembri pärastlõunal veerand tundi. Raske uskuda, et selle jooksul suutsime asutuse tavapärast töörütmi oluliselt häirida. Pealegi olid gümnaasiumi õppealajuhataja direktori ülesannetes Margot Keres ja majandusjuhataja Kalev Aigro meie visiidist teadlikud, mistõttu üllatust ei saanud olla. Ometi pidas Keres vajalikuks pöörduda laimava kaebusega vallavolikogu esimehe Aivar Nigoli poole, millega pandi „pall veerema". Tõenäoliselt olime võimumeestele pinnuks silmas juba pikemat aega. Kes ja miks tegelikult umbusaldavad revisjonikomisjoni liikmeid? Kes on need inimesed, kes revisjonikomisjoni töö lämmatamise poolt kavatsevad hääletada? Aivar Nigol on ühtaegu palgaline vallavolikogu esimees, Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni president ja OÜ Otepää Kommerts omanik. 1990-ndatel kasutas Nigol varifirmat, selleks et ärastada linnalt Tartu mnt 1a asuv hoone ja selle juurde kuuluv tuhatkond ruutmeetrit maad. Linnapeana kuritarvitas ta oma ametipositsiooni, sest, omades siseinfot, sai Nigol selle hoone kätte 14000 EVP ehk praeguses vääringus umbes 300 euro eest. Niisamuti oli Nigol osaline maade erastamisel, kus põhilise noosi said tema sugulased Türgid. Hiljem tehti maadega spekulatiivseid tehinguid. Lisaks on Nigol pumbanud vallalt raha toetamaks laskesuusatamist, mille alaliitu ta juhib, ning hankinud sensitiivset teavet oma kinnisvaraarenduste edendamiseks. Volikogu palgaline aseesimees Peeter Holts on ühtaegu OÜ Prodecoro omanik, mille kaudu tegeleb ta ehitusalaste järelevalveteenuste osutamisega, saades vallalt tulusaid tellimusi. Kuritarvitades oma positsiooni koalitsioonis, mehkeldas ta Otepää keskväljakule, Otepää Kommertsi hoone kõrvale SA Tartu Kiirabi hoone koos helikopteri maandumisplatsiga, mis on selles kohas sobimatu ja mõjub otepäälastele nagu punane rätt härjale. Holts oli Otepää tervisekeskuse ja gümnaasiumi ehitustega seotud järelevalve tegija. Otepää lasteaias ehitati tema osalusel 12-ruutmeetrine tuule-trepikoda ca 30000 euro eest, mille ülikõrge maksumus on kaasa toonud nii revisjonikomisjoni kui ka vastavate organite poolt uurimise. Näiteks 6000 euro eest paigaldati sihtasutusele Otepää Tervisekeskus piksekaitse. Volikogu liige Alar Arukuusk on ühtaegu ka Tehvandi spordikeskuse juht, mis saab vallaeelarvest igal aastal vähemalt 10000 euro suuruse subsiidiumi, lisaks täiendavad toetused erinevatele projektidele. Samuti on umbusaldajate hulgas vallale kuuluva AS-i Otepää Veevärk juhataja Enn Sepma, kes on firmasse palganud oma pojad ja naise. Sisuliselt on tegemist perekonna eraäriga valla raha eest. Sealhulgas on talle usaldatud heakorra- ja lumetõrjetööd, mis on tehtud allpool igasugust arvestust. Sepma tegevus on samuti uurimise all. Margo Krüünvald on üheaegselt nii volikogu turismikomisjoni esimees kui ka volikogu poolt asutatud SA Otepää Turism juhataja, ehk siis iseenda ülemus. Luule Saare ämmalt ostis vald 55000 euro eest tuhande ruutmeetri suuruse maatüki, mida omavalitsusel tegelikult vaja pole. Mõttetu maa osteti turuhinnast kolm korda kallimalt lasteaia laiendamiseks, kuigi ehituse saab ka selleta ära teha. Saamahimulist seltskonda ei tohi keegi ohustada! Need on vaid mõningad näited Otepää nn volinike taustast. Nagu näha, on saamahimuline seltskond eluliselt huvitatud, et keegi nende tegevust ei ohustaks ega kontrolliks. Paljud täna Otepääl võimu juures olejad on seotud omavaheliste majanduslike sidemetega, ja nii on moodustatud tugev ringkaitse. Näiteks Aivar Nigolile kuuluva OÜ Otepää Kommerts aadressil Tartu mnt 1a asub ka OÜ Aripalte, millele kuuluv gümnaasiumi kohvik ei ole tosina aasta jooksul tasunud sentigi kommunaalteenuste ega elektri eest. Näeme, kuidas võimulolijad rahva vara riisuvad. Samas näeme, kuidas Otepää on praeguse koalitsiooni tõttu viimastel aastatel alla käinud: suurüritused on lahkunud, turism väheneb, noored ei näe Otepääl enam perspektiivi ja lahkuvad, ärid sulgevad uksi, kinnisvarahinnad on langenud. Arengu asemel on maad võtnud taandareng. Otepää praeguse koalitsiooni püsimine on ohtlik Otepää ja kogu Lõuna-Eesti arengule. Kas tõesti laseme omakasule rajatud poliitikal jätkuda? REIN VIKARD, Otepää vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees
Viimati muudetud: 03.04.2013
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |