Nädala juubilar MAARJA-LIIS ILUS 35

Teatud mõttes mängis „Õnneseen“ rolli ka Maarja-Liis Ilusa (artistinimi Maarja) jõudmisel eurolauljate esiridadesse. Nimelt pidi „Kaelakee häält“ (viis Priit Pajusaar, sõnad Kaari Sillamaa) algul esitama Evelin Samuel, kes aga etteastest loobus. Enne Ivo Linna kaasamist mõeldi ka teistele meeslauljatele.

20. mail 1996 kirjutas „Postimees“, et Eesti laulu edestasid Eurovisioonil vaid Iiri, Norra, Rootsi ja Horvaatia laul. Kaksteist maksimumpunkti andsid „Kaelakee häälele“ taasiseseisvunud Eestit esimesena tunnustanud Islandi, samuti Soome ja Rootsi žürii. „Maarja-Liis käis mööda linna nagu rahvuskangelane, rahvas jooksis ees ja taga,“ tsiteerib „Postimees“ Kaari Sillamaad.

Ainsa Eesti lauljana on Maarja-Liis Ilus esindanud Eestit Eurovisioonil kaks korda. 1997. aastal laulis ta laulu „Keelatud maa“, mis tuli teisele kohale.

Maarja Liis Ilus on öelnud: „Eurovisiooni päike on Eesti jaoks oluline.“ Sellise pealkirjaga artikkel ilmus portaalis „Eesti Elu“ 10. mail 2011.

„Võistlus popmuusikas on ka üks väheseid ilusaid sündmusi, millele kaasa elada ja kus Eesti muusikud end laiemale publikule tutvustada saavad,“ arvas lauljanna ise.

Eurolauljana jäädvustas Maarja-Liis ennast ka varakapitalistlikusse Eesti toiduainetööstusesse – Laeva meierei tootis temanimelist jogurtit. Ajakirjanduse andmetel oli Maarja-Liis Eestis esimene, kes omanimelise toiduainega kiidelda sai.

Maarja-Liis Ilus sündis jõululapsena 24. detsembril Tallinnas. Võimalik, et Jeesuse ema nime sai ta endale just sel päeval ilmaletuleku tõttu. Ilus õppis Tallinna 21. Keskkoolis ja Tallinna Laste Muusikakoolis. Ta on olnud Ave Kumpase laululaps, kuulunud ETV Lasteekraani muusikastuudiosse, laulnud Aarne Saluveeri kooris. Vaieldamatuks suunajaks on tal olnud oma ema – laulja ja koorijuht, kes laulnud kuulsaks laulu „Tants kestab veel“.

Lapsepõlves võitis ta mitu „Laulukarusselli“ konkurssi. Konkursil „Uus laul 1994“ saavutas ta omakirjutatud looga „Paradiis“ publikulemmiku tiitli.

2007. aastal lõpetas Maarja-Liis Ilus Ameerika Ühendriikides Bostoni lähedal Berklee muusikakolledži laulu erialal. Tartu Ülikooli õigusinstituudis omandas ta juristi eriala. Ehk mängisid siin rolli geenidki. Maarja-Liis Ilusa vanaisa, Viljandimaalt pärit Elmar Ilus (1898–1981) oli esimene Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eestlasest eraõiguse professor. Pärast Teist Maailmasõda olevat ta olnud ainus õppejõud kogu Nõukogude Liidus, kes luges loenguid Rooma õigusest.

Maarja-Liis ise on öelnud, et pärast keskkooli lõpetamist oli tal kindel kavatsus jätkata õpinguid kõrgkoolis, ning kõige huvitavam tundus talle õigusteadus. Ühes ajaleheintervjuus märgib ta, et õigusteaduses karjääri teha ei kavatse, kuid samas nimetab juurat üldharivaks ja kasulikuks erialaks igas elujuhtumis.

Maarja-Liis Ilus on kaasa teinud ka mitmes muusikalis. „Helisevas muusikas“ kehastas ta muusikaõpetaja Mariat, „Evitas“ Argentiina presidendi Joan Peroni abikaasat ja riigi tipp-poliitikut Eva Peroni.

Kõrvalepõikeks – Vaiko Epliku muusikalis „Savisaar“ talle miskipärast osa ei pakutud. Kui kunagi peaks valmima ja lavale toodama muusikaline lugu Eesti Vabariigi presidendist Toomas Hendrik Ilvesest, saaks Ilus usutavasti hakkama nii Evelin Ilvese kui ka Ieva Kupce rolliga.

Fantaasiad fantaasiateks. Maarja-Liis Ilusa üheks tipphetkeks muusikalilaval võib aga pidada Eva Peroni aaria „Ära nuta mu pärast, Argentiina“ esitamist. Eestimaa tulevikule mõeldes on Maarja-Liis iseäranis oluliseks pidanud keele ja rahvuskultuuri hoidmist. Ja eestlased võiksid just oma keeles rohkem laulda – eriti kehtib see väikeste laste kohta. „On ülioluline juba maast madalast osata eesti keelt hääldada nii, et kõik välted jääksid õigeks, justkui jutustad lugu,“ on ta öelnud usutluses Menu’le.

Maarja-Liis Ilus on osalenud ka vahetult ühiskonnaelus. 1999. aasta 1. juunil sai ta UNICEF-i hea tahte saadikuks. Tähelepanuväärne aasta oli Maarja-Liis Ilusale ka 2007, kui ta tunnistati fonogrammitootjate ühingu preemiajagamisel koos Rein Rannapiga tehtud plaadi „Läbi jäätund klaasi“ eest aasta naisartistiks.

Tundub, et lauljataril laabub üldse hästi koostöö endast vanemate inimestega. Ühes intervjuus on ta öelnud, et talle meeldib õppida endast kogenumatelt. Naislauljatest ütleb Maarja-Liis Ilus kõige rohkem usutavat Anne Veskit, kes tema sõnul on alati särav, lõbus, hea energiaga.

Telesaates „Laula mu laulu“ on Maarja-Liis laulnud ka Anne Veski üht kuulsamat hitti „Jätke võtmed väljapoole!“.

Arvestades lähenevaid jõulupühi, valisin juubeliloo lõpetuseks salmi sünnipäevalapse repertuaari kuuluvast laulust „Lumeta“:

„Kalleid kinke me ei vaja.

Raha eest ei rahu saa.

Parem kingi mulle aega.

Ja ole täna minuga.“

JAAN LUKAS

[fotoallkiri] Kontserttuur „Ei ole üksi ükski maa“ Sindi rahvamajas 2013.

Jaga |