Eesti suurim rikkus on puhas vesi

Keskkonnateadlikkuse projekti raames peetud teisest koolituspäevast osavõtjaile tehti tee peal viktoriin eeltutvustamaks Lääne-Virumaad. Puhta vee teemapark asub Tamsalu vallas Järsi külas Metsamõisa talu maadel ja selles toimub õpe interaktiivsete õppeprogrammide kohaselt. Teemapark paikneb Pandivere kõrgustikul, seal, kus tekib puhas joogivesi. Siinsest veetekkest ja kohalike elanike käitumisest sõltub elu kogu Eestis – siin on puhta vee kodu.

Meie vastuvõtjaks oli Priit Adler, kelle vanaisa Arnold Adler 1938. aastal ostis Metsamõisa koha. Vahepealsetel aastatel küll omanikud vahetusid, kuid 1996. aastast kuulub see paikkond eraomandisse ning veepargi rajamisega tegeldakse 2009. aastast. Loodusemees Fred Jüssi on olulise osa elust olnud Metsamõisas, kus tema huvi looduse vastu kinnistus lõplikult. Järsi külaga on seotud ka dirigent Kuno Areng.

Lääne-Virumaa ja Järvamaa piirimaile rajatud teemapark hõlmab 90 hektarit ning on haruldane mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Veepark karstialal – see on haruldane lähenemisviis vee väärtustamisele. Eestvedaja rollis ongi MTÜ Ökokratt juhatuse liige Priit Adler, kes soovib tutvustada puhta vee teket ning selgitada, kuidas sõltub sellest veest elu võimalikkus.

Kohtumine 764-aastases külas leidis aset tuulegeneraatori all, 120 meetri kõrgusel merepinnast. Sel päeval tuulest puudust polnud. Varem oli PRIA rahastanud Eesti Energiast sõltumatut päikese- Ja tuuleenergial rajanevat elektrivarustust (üksikus maakohas õige lahendus!). Keldri taga oli 60 päikesepaneeli 60-kraadise nurga all; siis langeb paneelidelt lumi. Päikeseenergiat kogutakse keldris asuvatesse geelakudesse.

Jalutasime metsapargi teedel, vaatasime korrastatud stende õppematerjaliga ja QR-koodiga kontrollposte. Nägime, milliseid võimalusi pakub pärandkultuuriobjektina üks metsapark, kus näiteks leiduvad ligi 200-aastane paksu korbaga kask, lohukivi, 49-sentimeetrise läbimõõduga pihlakas. Imetlesime maakividest kerkivat uut õppehoonet ja jõudsime teemapargi Meelteaeda, mis on vajalik südametegevuse, hinge ja vaimu korrashoidmisel. Saime rakendada oma viit meelt: nägemist – aiailu; kuulmist – tuulekell oma pooltoonidega; haistmist ja maitsemeelt – maitsetaimed; kompimist. Oma rühmapildigi  jäädvustasime Meelteaias.  

Jõudsime tutvuda ka mesilastega. Puhtatõulised Serbia mesilinnud ei ründa. Tarud asusid juba koristust ootava rapsipõllu ääres. Sealmail pidi hea läbisaamine põllupidaja ja mesiniku vahel olema.

Jõudsime jälgida-imiteerida veeringkäiku ja kuulata perekonnalugu. Siinjuures ei saa jätta nimetamata Ründo Mültsi, kes koostas Võhmuta ja Järsi küla ajaloo. See 1991. aastal sündinud noormees alustas vanavara kogumist juba 10-aastaselt ja 16-aastaselt asutas Päinurme koduloomuuseumi. See on näide sellest, kui otsustav võib olla noorte roll.

Teisalt saime osa ühe küla käekäigust, mis algab viidamajandusest – kultuuri- ja ajaloo-objektid on tähistatud infotahvlitega. Muidugi eelkõige tuleb nad korda teha, külaelu edendamine saab olla elanike ja maaomanike koostöö.  Enamik inimesi soovib näha kordumatut ja eripärast loodust ning hästi eksponeeritud ajalugu. Selle nimel tasub tööd teha, teenitud rahal olgu õige väärtus.

Tänasime Priit Adlerit meiega koos veedetud aja ja ilusa õppepäeva eest. Uute kohtumisteni! – oli korraldajate Maie Üürikese ja Helbe Klissi soov. Koolinoored eelkõige on igati oodatud Puhta vee teemaparki, kus eelmisel aastal käis ligi 6000 külastajat ja kuhu sel aastal loodetakse vähemalt 10000 uudistajat.

JAAN VISKA

Fotod:

Hetk Meelteaias.

Loodusgiid Priit Adler.

Jaga |