Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Terroristide eesmärk: majandusliku ja poliitilise ülemvõimu haaramine maailmas

FEJA RÄIM,      11. september 2002


11. septembril aasta tagasi langes võimsaima riigi majandusjõu sümbol, Maailma Kaubanduskeskus New Yorgis. Langes Al Qaida terroristide rünnaku ohvriks. Kahe 110-korruselise pilvelõhkujaga koos hävis läheduses veel viis kõrghoonet. Samal ajal rünnati Ameerika sõjalise võimsuse sümbolit Pentagoni. Terrorirünnakutes tapeti enam kui 3000 meest, naist ja last.

President Bush andis Maailma Kaubanduskeskuse rusudel seistes ameerika rahvale lubaduse, et peagi pannakse oma tegude eest vastutama inimesed, kes hooned purustasid. "Terroristide rünnakud võivad panna vappuma maa meie kõige suuremate hoonete all, kuid nad ei suuda hävitada Ameerika alustalasid," ütles siis president Bush. "Need rünnakud sulatasid terase, kuid ei kõigutanud ameerika rahva raudset tahet."
Peagi sai maailm näha seda tahet ja otsustavust. USA poolt loodud ja juhitud koalitsioon purustas Afganistanis Talibani rezhiimi, mis toetas ja andis varjupaika Al Qaida terroristidele. Tuhanded sõdurid ja terroristid võeti kinni, tapeti või sunniti põgenema.

Sõda kristlaste ja juutide vastu

Osama bin Ladeni juhtimisel on aastaid maailmas sooritatud terroriakte ja hukkunud on palju inimesi. Riikide juhtkondade tasandil on ammu enne 11. septembrit 2001 teatud, et bin Ladeni juhitav Al Qaida on võimas ja hästi rahastatud rahvusvaheline terroriorganisatsioon, loodud majandusliku ja poliitilise ülemvõimu haaramiseks maailmas.
Usalduskriisi läbi said kahju kõik araabia maad, eriti aga Läände immigreerunud araablased. Kuid terroristid koguvad seniajani, põhiliselt küll islamimaailmast, uusi poolehoidjaid - väidetega, et võideldakse kristlaste ja juutide vastu ning tegemist on püha sõjaga ülemaailmse islamirevolutsiooni nimel. Terrorirünnakuid ja tsiviilelanikkonna hävitamist peavad terroristid olulisemaks eesmärgiks, kui avalikult väljendatud taotlusi kas poliitilise võimu saavutamiseks või näiteks Palestiina riigi loomiseks.
Hiljuti CNN-is näidatud kaadrid Al Qaida terroristide õppustest heitsid veel kord valgust Al Qaidale ja bin Ladeni tegevusele. Al Qaida struktuurides ei õpetata välja mitte jalaväge ega kaitsejõude, vaid eriväeosasid lahingutegevuseks, tsiviilelanikkonna massiliseks hävitamiseks ning sildade ja hoonete õhkimiseks. Neis ilmselt õppevahendiks mõeldud kaadrites võis näha nii loomseid eksperimente mürkidega kui ka õpetusi, kuidas valmistada suuri inimhulki tapvaid mürke ja lõhkekehi, samuti eriväeosade treeningid. Al Qaida korraldab terroristliku tegevuse väljaõpet ja on näha, et seda teevad inimesed, kes omakorda on saanud sõjandusalased teadmised riiklikest sõjakoolidest.

Terroriste sponseerib heaoluriikide keemiatööstus

Rahvusvaheline avalikkus veendus neid kaadreid nähes, et Al Qaida näol on tegemist tõsise organisatsiooniga, mis ei kujuta endast ainult kalashnikovidega talumehi, vaid eri funktsioonidega internatsionaalseid organiseerunud struktuure. Al Qaida väeosadel on juurdepääs massihävitusrelvadele. Nähtud kaadrid peaksid panema vaataja mõtlema, missugustest laboritest on pärit filmis loomade tapmiseks kasutatud kemikaalid, sh tsüaniidid ja sariin. Ilmne, et neid aineid ei valmista Al Qaida ise ega sõjast laastatud Afganistan. Tegemist saab olla vaid arenenud keemiatööstusest hangitud materjalidega. Nägime ka, et on olemas suur ja võimas rahvusvaheline sõjaline organisatsioon fanaatikutest koosnevate eriväljaõppeliste väeosadega, mis on valmis massihävitusrelvi kasutama ja tapma kuni tuhandeid inimesi.
Kui varasemad kaitsekontseptsioonid USA-s ja Euroopas oletasid, et arenenud riikide ründamiseks on vaja tugevaid sõjavägesid ja tööstuslikku jõudu, siis 11. septembri rünnak tõestas, et vähem kui paarkümmend meest võib vähese raha eest tekitada ka sõjaliselt võimsale riigile ränki purustusi, hävitada massiliselt tsiviilelanikkonda ning tekitada kaose maailma majanduses.
Seni on levinud ekslik arvamus, et Al Qaida terroristide näol on tegemist vaid spetsiifilise Lähis-Ida problemaatikat puudutava vägivallaga, nagu suguharude vaheline võitlus või kohalik poliitiline kähmlus võimu ümber. On ilmne, et Al Qaida omab operatiivseid struktuure rünnakuteks Lääne industriaalmaailma, linnade ja tihedalt asustatud piirkondade vastu.
Kui varasemad kaitsekontseptsioonid USA-s ja Euroopas oletasid, et arenenud riikide ründamiseks on vaja tugevaid sõjavägesid ja tööstuslikku jõudu, siis 11. septembri rünnak tõestas, et vähem kui paarkümmend meest võib vähese raha eest tekitada ka sõjaliselt võimsale riigile ränki purustusi, hävitada massiliselt tsiviilelanikkonda ning tekitada kaose maailma majanduses.
President Bush märkis, et Ameerika peab hävitama oma vaenlaste plaanid, enne kui need tõeks saavad. "Terroristid kavandavad uusi rünnakuid Ühendriikidele ja me kavatseme neid ennetada", ütles riigipea.

Ameeriklased mõistmas, et elu on tõsine

Kui Lahesõda ja järgnenud operatsioonid tekitasid kohati ameeriklastes arvamuse, et kaasaegne sõjapidamine toimubki peaasjalikult õhust ning inimohvrid on minimaalsed, siis nüüd ollakse mõistmas, et võitluses nähtamatu vastasega tuleb kanda ka kaotusi. USA rahvaküsitlused näitavad, et toetus terrorismivastasele võitlusele on endiselt väga tugev.
Millised võiksid olla terrorismivastase koalitsiooni järgmised sammud? Mõne analüütiku arvates võib Iraagist saada peamine sihtmärk. Andmeid selle kohta, et Iraak valmistub tuumarelva abil võtma oma kontrolli alla naftatootmist kogu Lähis-Idas, omavad nii USA kui ka Inglise luure.
Jõupingutused terroristide hävitamiseks jätkuvad maailma erinevais paigus - Jeemenis, Filipiinidel, aga ka Gruusias, kus ameerika sõjaväelased treenivad kohalikku armeed. Sõda terrorismi vastu on eriline, sest pole piiritletavaid sõja faase, kus lahingutegevus ühes kohas lõpeb ja teises algab. Terrorismiga võideldakse sõjavälistes valdkondades - ka rahanduses, sulgemaks kuritegelike võrkude rahaallikaid. See kinnitab maailmale, et USA kavatseb alustatu täielikult lõpule viia. Lahtiseid otsi, nagu Lahesõja järel Iraagis või hiljem Somaalias, enam jätta ei kavatseta.

Viimati muudetud: 11.09.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail