Kiirabireform rebib Järvamaa ribadeks

Eesti ühiskonnas on viimase aasta jooksul süvenenud arusaam, et riigi käekäiku puudutavate oluliste otsuste ettevalmistamisel on rahval õigus vahetult kaasa rääkida. Sel taustal on imekspandav, et ikkagi leidub veel ametkond, kes ühiskondliku arvamuse suhtes vastuvoolu ujudes on käivitanud ümberkorraldused, avalikkust nendesse pühendamata.

Patsiendid pillutatakse laiali

Lühidalt, Terviseamet on omapäi otsustanud 2014. aastast kiirabibrigaadide teeninduspiirkonnad ümber korraldada sääraselt, et Järvamaa kui erakorralise meditsiiniabi osutamise valdkond hakitakse eri ilmakaarte suunas tükkideks. Idee on luua igale kiirabibrigaadile teeninduspiirkond raadiusega 50 kilomeetrit. Konkursile pakkumiste esitamise tähtaeg on juba vähem kui kuu aja pärast. Esmapilgul on eesmärk õilis, ent kitsa ametkonnakeskse mõtlemise tagajärjel äraspidine.

Järvakatele tähendab see tervishoiukorralduse mõistes maakonna kaotamist, nagu see on juba mitu korda varem juhtunud teistes valdkondades. Terviseameti poolt mullu 18. detsembril välja hõigatud konkursiga eelistatakse suuremaid pakkujaid, mis ei anna Järvamaa Haigla sugustele piirkondlikele meditsiiniüksustele konkureerimisel edulootust.

Kiirabiteenusest saab aina rohkem äri, kus käib võitlus patsientide pärast. Terviseameti reformikava jõustumisel sõidutataks meie inimesed erakorraliste tervisehädade korral, sõltuvalt asukohast, peale esmaabi andmist enam mitte Järvamaa Haiglasse maakonnakeskuses Paides, vaid suure tõenäosusega Virumaale, Tartusse, Tallinnasse või Viljandisse. Võimalik on isegi stsenaarium, et Järvamaad teenindama hakkavad kiirabibrigaadid paiknevad Tapal, Põltsamaal või Türil, kuid mitte Paides.

On ilmne, et Järvamaa jaotamine kolme erineva kiirabi-teeninduspiirkonna vahel halvendab kriisiolukorras kommunikatsiooni kiirabi, päästeteenistuse ja politsei vahel. Ümberkorraldus loob olukorra, kus Järvamaa hädaabiteadete menetlemisega peavad hakkama tegelema päästekorraldajad, kes töötavad häirekeskustes, mis asuvad Pärnus, Jõhvis või Elvas. Sellise töökorralduse tõttu võib kaotsi minna inimelu päästmiseks hädavajalikke minuteid.

Reformikava lööb maakonnahaigla jalust

Jagan täielikult Järva maavanema Tiina Oraste kahtlust, et reformiga, mis annab erakorralise meditsiiniabi osutamisel edaspidi jämeda otsa suurematele tegijatele, automaatselt ei kaasne paremat kvaliteeti. Juba praegu kehtivad Terviseameti kehtestatud üldised kvaliteedinõuded. Nende täitmist kontrollitakse regulaarselt, mis tagab teenuste ühetaolise kvaliteedi riigi igas otsas. Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonnale pole tehtud nende nõuete järgimise suhtes ettekirjutusi, mistõttu pole mingit põhjust kahelda teenuste senises ja edaspidises nõuetekohases kvaliteedis.

Tõsi, meie haigla ei jaksa praegusel hetkel teenindada maakonnast suuremat piirkonda. Samas suudab ja tahab haigla jätkata Järvamaal kvaliteetse kiirabiteenuse osutamist. Terviseameti kõlavad sõnad ei anna sisulist põhjendust, miks ei võiks Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakond edaspidi oma tööga senise edukusega toime tulla.

Praeguses olustikus võib arvata, et haigla ei ela ilma kiirabita ära, sest riikliku tervishoiupoliitika tagajärjel on saavutatud olukord, kus inimene satub oma tervisehädadega ravile liiga sageli siis, kui tema seisund on juba eluohtlik ja vajab kiirabi sekkumist.

Sellel on mitu põhjust. Esiteks, töötaval inimesel on haigestumise deklareerimine kulukas, sest esimeste haiguspäevade eest hüvitist ei maksta. Nii põetaksegi paljud haigused püstijalu ja arsti poole pöördutakse mitte terviseprobleemide varajases staadiumis, vaid vältimatus hädas.

Teiseks, eriarsti jutule minemast loobutakse aina kallinevate visiiditasude tõttu. Majanduslikult keerukal ajal on iga säästetud euro pere-eelarves oluline isegi siis, kui selline otsus sünnib tervise arvel. Eks seletage vähest tasu teenivale inimesele, et kümnendik palgast tuleb arsti juurde jutulepääsuks loovutada riigis, kus peaks olema tagatud kõigile võrdne arstiabi?

Anna allkiri reformikava vastu!

Tuletan meelde, et peaaegu kõik maakonna omavalitsused (seega kaudselt kõik järvamaalased) on Järvamaa Haigla aktsionärid valdavalt selleks, et tagada oma inimestele arstiabi kättesaadavus parimal viisil. Seda teades on eriti kummaline, et kuskil Tallinna kabinetis panid ametnikud kokku reformikavu, mis eiravad Järvamaa kogukonna huve, rääkimata kohalike tervishoiuspetsialistide ja omavalitsuste kaasamisest.

President Ilves rõhutas äsja, et alanud aasta on maakonnakeskuste ja kogukondade tugevdamise aasta. Valitsuse ministrid arutavad õhinal, milliseid riigiasutusi Tallinnast välja viia ja millistesse maakondadesse paigutada. Ikka selleks, et turgutada kohalikku elu. Kuidas aga toetab Terviseameti teguviis Paide kui maakonnakeskuse arendamist?

Olen veendunud, et selles valguses on Järvamaa inimestel ja omavalitsustel õige aeg oma hääl kuuldavaks teha, et kabinetivaikuses otsuseid hauduvad ametnikud mõistaksid lõpuks, et tänapäeva kodanikuühiskonnas ei saa ükski põhjapanev otsus sündida huvigruppidega probleeme arutamata, vastu kohalike inimeste vajadusi ja soove.

Ka kutsun kõiki omavalitsusi ja inimesi üles toetama üleskutset peatada Terviseameti käivitatud kiirabiteenuse ümberkorraldamine Järvamaal, mis lõhub maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuste osutamise alast terviklikkust. Nii toetate ettepanekut luua Kesk-Eesti teeninduspiirkond, mis hõlmaks kõiki Järvamaa omavalitsusi. Oma toetushääle saab esialgu anda Paide Vee tänava apteegis, Paide raekojas, Järvamaa Haigla polikliinikus.

KERSTI SARAPUU

Paide linnavolikogu esimees, Keskerakond

[fotoallkiri]    KERSTI SARAPUU kutsub järvakaid ja kõiki Järvamaa sõpru koguma allkirju selle toetuseks, et maakonnas säiliks oma kiirabi ja et see abi siis ka kiiresti ja hästi jõuaks haigeteni. Kavandatav kiirabireform ei ole kindlasti Järvamaa rahva huvides, kuigi reformistist sotsiaalminister Taavi Rõivas on seda juba asunud ellu viima.

(Vrd. samast Kesknädalast ka - "Rõivas: tänu kiirabibrigaadide arvu kasvule saavad järvalased kiiremini abi".)

Jaga |