Na, tervidust teitele!

Kõrva Jaanus,      01. august 2007


Keikse peeld ma reegi
ilmast
Nüid oogid vihm kogus aeg platsis, oo teda taris vai äi ole. Ning senne va ilmaga oo naagut oo – Kanal kaks lubab päigest, a Eesti televisjoon pakub nädalivaheduseks ainuld vihma. A seda, mes naad kaarti peel mailma suuremade linnade kohte reekivad, seda ma usu küll, kas paistab see päiges Pariisis vai sajab vihma Londunis, mool oo see jo täitsa ükskeik, sest moo sugun jo senna naagutnii äi satu. Nenda mei sooga peemagid olem keskpege mütud metruloogija jaama ning ning nende vahe peeld oma ilma ise ennusta muistma.
A neh, nüid oo jüba ööd jälle pitkemaks löind ning varsti oo see koht kee, kus magamine väsidab nenda moodi ee, te sa peed vahepeel ülese töusma, vehe natust puhkama, siiss saad jälle edas magada.
Teina asi, mes ma ühe peeva Peevalehtest lugema jühtusi, oo nee va
süsiape kaasid,
mikega keik riigid mede taevaaluse täis pasandavad. Ning sii oo normid ka ee toodud, kui palju kinnegil oo lubat öhku riustada. Ning nee riigid, kis senna va Kiootu vai mes kuramuse linn see oli, mille järgi söune kokku leppimine tehti, oma kaasist normi juures äi muista oida, nee ostvad teiste keest puhast öhku juure. A sii ma ühna ehmadasi, kui ma lugesi, et Eesti riik oo nöukse kauplemise eest saand kahe aasta jooksul 2,7 miljardid krooni puhast kasumid. Ning preegune valitsus oo seeld tividendist välje vötnd 500 miljuni krooni jägu, et senne va tulumaksu alandamise järgi tulnd auku riigikassas kinni aeda.
Vaada, medel oo sii Iiumaal ja Saaremaal jo puhast öhku küll – kas mei äi vöiks seda ka kudad moodi riigile müima akada. Sest, vaada – Parts oo pea jälle keereks vidand ning mede praamipilleditele varsti sedamodi inda juure kerind, et kui preet maksab suure viuautu üle vidamine Iiumaa virma jäuks - kui sool muidud S-kaard oo - 330 krooni, siiss varsti oo see nummer üle 2000. Naad üppavad sennega küll, et inimese pillet kaub ee, a mes see kautada oo – pintsunär maksab jo suvekuus ainuld 20 krooni ning see pole isegid meitesuguste jäuks änam mingitsugune summa. Ning mool oo nüid ka
ettepaneg:
nii kut valitsuse mihed Kuivastu vöi Eltermaale jöudvad, nenda oo meite kohalikud loodusekaitse mihed vastas ning tegavad nat politsei nöukse aksjooni, et „Keik puhuvad". Ma seleda soole kohe ee, müsmoodi rehendus köib. See köib sedamodi, et - ma vetsi oma järgi aega, mütu korda ma rahuligus olegus, kui vanamori ka kodu äi ole, inga. Ma sai 14 korda menuutis. Oma kopsumahtu ma´p tea, a jo see inimesel keskeld läbi 3000-4000 kuup sendimeetri ähk liitri juures oo. Valitsuse mihed oo muidud rohkem öhku täis. A et keik täpseld oleks, siiss senne jäuks oo Eltermaal aparaadid ülevel, kis kopsumahu ee möötved. Kui mei paneme puhta öhu liitri innaks 1 kroon ilma käibe maksuta, sest nöuke mandrild tulnd asjamees köib ise, siiss saame mei 42 krooni menuut, mes tundis teeb 2520 krooni. Ning kui ta oo sii peeva ee klodind, ähk ütleme siiss 8 tundi, siiss oo Iiumaa omavalitsustel öhta üle 20 000 krooni ee jägada. Ning kui arvesta, et nöukseid köijaid oo rohkem, kinnest mitte midad kasu äi ole, siiss olem mei oma apnigu oskand easte maha müie. Ja senne moodig toteerim mei ise jüba oma autude üle vidamist.
A äga nöukest asje p'lase kiskid sündi mette ning ee sa ka väga tösiseld moo jüttu veta. See oo rohkem tehelepanu juhtimise jäuks, kui peenimas keeles öölda.
Töde
oo see, et ilm oo ning jeebkid sandiks ning praamipilledi indadega keerdakse mede oma öhukraanid nenda kinni, et kui kiskid peeb maksma, siiss olme need ikka mei. Sest, vaada – äga siiss nee va pilledi innad pole jo ainugene mette, sennega leheb jo keik asi tüki maad kallimaks, mes sa poodist käde saad. Kaup oo meitel preet jüba kallim, kut mandril oo, sest see toodaks jo autudega ülemere.
A ma mötle sedamodi, et kui valitsuse asjameestel oo suur tahtmine saarde peel elu ee löpeda, siiss öölgu sedamodi ka otse välje ning las siiss regiunaalminister, kinnel niigutnii midad tehje äi ole, akab meitid sedamodi ee jägama, et kis leheb kohe kabeliaida, kidast aitab veel Talinas vehe natust aega tarvita, kis jeeb saare peele lambuid kasvadama, et sui oleks suurdel ärradel kadagade vahel midad varda otsa pista.
Neh, olga ning!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)