Kaks ilma kolmandata ei jää

Ants Kull,      07. mai 2003




Kas Eesti peab astuma Euroopa Liitu? Sellele nii aktuaalsele küsimusele on mul vastus olemas: Eesti peab kindlasti astuma Euroopa Liitu. Miks ma nii arvan?
Esiteks olen täielikult nõus europooldajate väga paljude argumentidega ning teiseks olen arvamisel, et Eestil on Euroopa Liidus täita ka oma ajalooline missioon.
Väike Eesti ja selle väikesearvuline rahvas olid eelmisel sajandil ühed suuremad ja tähtsamad osalised kahe suure ja võimsa ning paljudest eri rahvustest koosneva liidu lõhkumisel, kui Vene Impeeriumit ka tinglikult liitude hulka lugeda.
Tuletame meelde, et eelmise sajandi alul toimunud Vene Impeeriumi hukkumise ja Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutstooni põhjuseks olnud rahvuslike ja revolutsiooniliste liikumiste üheks tähtsamaks kohaks oli Eestimaa kubermang, kust lähtusid paljud rahvuslikud ja revolutsioonilised ideed ning kus toimusid paljud otsustavad revolutsioonisündmused. Ka Oktoobrirevolutsiooni tähtsaim organisaator ja hilisem Nõukogude Venemaa üks tähtsamaid juhte V. I. Lenin on oma teostes tunnustanud Eestimaa ja Tallinna (Reveli) tähtsat osa Vene Impeeriumi lammutamisel ja Nõukogude Venemaa tekkimisel. Vahetult Oktoobrirevolutsiooni eelõhtul kirjutas V. I. Lenin, et revolutsiooni saatus otsustatakse Petrogradis (Peterburgis), Kroonlinnas, Viiburis, Revelis (Tallinnas).
Ka Nõukogude Liidu likvideerimisel ja selle jagunemisel paljudeks iseseisvateks riikideks oli suur tähtsus Eestil ja tema rahva iseseisvustahtel, sest 16.novembril 1989 aastal vastuvõetud Eesti Iseseisvusdeklaratsioonist said alguse rahvuslikud liikumised, mis lõppesid Nõukogude Liidu lagunemisega 1991 aasta lõpul.
Mõlema liidu ehk moodustise lagunemise põhjuseks oli asjaolu, et nii Vene Impeeriumis kui ka Nõukogude Liidus otsustas kõiki asju üks suur rahvus, kellele oli selgeks tehtud, et ta on teistele rahvustele isaks või siis suureks ja vanemaks vennaks, kes peab õpetama kõiki teisi rahvusi õigesti elama ning kellel on õigus teisi rahvusi karistada, kui need teda ei kuula ja omamoodi valesti tahavad elada.
Kui nüüd ka Euroopa Liidus mõned suured ja valitseval positsioonil olevad rahvused tahavad kõiki asju ise otsustama hakata ja arvavad, et ainult nemad teavad kuidas väikerahvad elama peavad, siis võib Eesti rahva iseseisvustahe saada jälle selleks tähtsaks teguriks, mis aitab lammutada Euroopa Liitu või sundida seda muutuma.
Ütleb ju ka vanasõna, et kaks ilma kolmandata ei jää.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)