Rahvusvaheline konverents Tartus

ANDO LEPS,      30. oktoober 2002


10.-11. oktoobril korraldati Tartu Ülikoolis XXVI õigusteadlaste päev, mille raames toimus TÜ õigusteaduskonna, justiitsministeeriumi, Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi ja Eesti Juristide Liidu korraldusel rahvusvaheline konverents "Eesti karistusõiguse reform ja uus karistusõigus Euroopa võrdluses". Osavõtjaid umbes 200, väliskülalisi Saksamaalt, Prantsusmaalt, Soomest, Rootsist ja Lätist.

Karistusõiguse reform lõpusirgel

Konverentsi ajaks oli ilmunud ka 772-leheküljeline Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne (koostajad Jaan Sootak ja Priit Pikamäe). Konverentsi eesmärk oli: esiteks, analüüsida välismaa kolleegidega võrdlevalt karistusseadustiku põhilisi lahendusi tänapäeva õiguseteaduse tasemel, teiseks, määratleda karistusseadustiku põhilised rakendusprobleemid ja kolmandaks, karistusseadustiku tutvustamine. Olgu öeldud, et Karistusseadustik võeti Riigikogus vastu 6. juunil 2001. aastal ning see jõustus 1. septembril 2002. Karistusseadustiku jõustumine märgib ligi kümne aasta pikkuseks veninud Eesti karistusõiguse reformi lõppu ning Eesti ühinemist lääneeuroopalike karistusõiguslike arusaamadega.
Konverentsi töökeeled olid eesti ja saksa. Miks just saksa keel? Aga seepärast, et tegemist oli kõrgetasemelise teadusüritusega ning täpne ja üksikasjaline õigusdogmaatika - rõhutan õigusdogmaatika - ei ole inglise keeles peaaegu võimalik. Näiteks TÜ professori J. Sootaki poolt öeldud lause "Koosseisupärase teo süülisus on välistatud keelueksimuse tõttu" tõlkimine saksa, vene ja prantsuse keelde ei valmista erilisi raskusi, kuid inglise keelde tõlkides tuleb sellest aga niisugune segapuder, millel puudub selge õiguslik sisu. Inglise keeles ei olegi sellist sõna, nagu süüteokoosseis, seega ka sealt tuletisi, nagu koosseisupärasus.

Kas eesti keel teaduskeel?

TÜ aulas toimunud plenaaristungi ja arvatavasti kogu konverentsi huvitavaim etteaste oli Kölni Ülikooli professori Hans Joachim Hirschi ettekanne teemal "Õigusliku seadusandluse aktuaalseid probleeme karistusõiguses", kus ettekandja ei käsitlenud ainult karistusseadustiku õigusdogmaatilisi probleeme, vaid püüdis asja laiendada ka karistusseadustikus ette nähtud üksikute süüteokoosseisude seotusele sotsiaalsete normide rikkumisega, mis omakorda tähendab seda, et karistusseadustikus käsitletud
süüteokooseisud on tingitud ühiskonnast, ühiskonnas esinevatest vastuoludest. Olgugi et prof. H. J. Hirsch peatus põgusalt nendel asjaoludel, mis tingivad kuritegevust, oleks tahtnud kuulda siiski põhjalikumat analüüsi.
Konverentsi teise päeva kesksemad teemad olid: rahvusvaheline ja siseriiklik karistusõigus, vastutuse objektiivsed alused, subjektiivne süüteokooseis, süü ja vastutuse subjektiivsed alused ning sanktsioonisüsteem ja karistuse mõistmine.
Siin tekib üks vana probleem. Kas eesti keel on teaduskeel ja kas eesti keele abil on üldse võimalik teha õigusreformi? Miks see küsimus on teravalt üleval. Aga just seepärast, et karistusseadustiku koostamisel on väga palju kasutatud Saksamaa
Strafgesetzbuchi ja Prantsusmaa Code pénali ja loomulikult on neid tõlgitud ka eesti keelde. Kuna saksa õigusteadust ja õigusteaduse keelt iseloomustab eriti detailne mõisteline läbitöötatus, siis püüdsid eesti kriminaalõigusteadlased kasutada saksa
õigusele omast täpsust ja süsteemset lähenemist. Tundub, et see ka õnnestus. Eesti keel on kahtlemata teaduskeel, mis võimaldab nii teadlastel kui ka praktikutel töötada täpsete mõistetega.
Siinkirjutaja sõnavõtt puudutas põhimiselt Euroopa Liiduga seonduvat, elanikkonna valmisolekut EL-ga liitumiseks ja Riigikogu sellesuunalist tööd. Teatavasti oli karistusseadustiku koostamine ja kehtestamine kui ka kogu meie seadusandlus Eesti Euroopa Liiduga liitumise üks tingimus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)