Mõistusabielu rikka kaasaga

HEIMAR LENK,      02. juuni 2004


Endamisi nimetan ma astumist Euroopa Liitu mõistusabieluks, mis sõlmitakse tavaliselt ilma erilise armastuseta. Kuid hiljem võib kooselu õnnelikuks kujuneda ja juhtub sündima ilusaid lapsigi.

Euroopa Liiduga mõistuseabiellu astudes võin ma oma riigi valijaile häbenemata silma vaadata. Kõik, mida mina või teised euroskeptikud möödunud suvel enne referendumit rääkisid, on saanud sulatõeks. Siis naerdi meid välja. Kuid nüüd on ajakirjandus sunnitud tunnistama, et lahkehelid suurriikide vahel süvenevad ja liidu uus põhiseadus seisab vastu võtmata. Ka ühisele eurorahale üleminek pole igal pool rahva heakskiitu saanud.
Maikuu hinnatõus rabas meid rängemalt, kui isegi skeptikud karta oskasid.
Kaubandust, kus suhkru hind nelja krooni 50 sendi pealt tõstetakse paari kuuga 18 kroonini, Võrumaal isegi 20 krooni peale, tänapäeva Euroopa ei tunne. Juba viieprotsendine elukalliduse kasv toob seal massid protestiloosungitega tänavaile. Meil tõu-sis suhkru hind vaata et 400 protsenti.
Bensiini hind tõusis esimestel päevadel kolme krooni võrra. Kuuekümneliitrise paagi peale nõuab see autojuhilt 180 krooni lisaraha. Talumees või väikeettevõtja sõidab kuus vast kolm-neli paagitäit ära.
Euroopa Liidu välistest maadest sissetoodava kauba tollimäär kasvab lähiajal tunduvalt. Ametliku tabeli järgi võib mõne toote toll tõusta kuni 1000(!) protsendini. Jääb loota, et mitte paljude asjade puhul. Kuid elektroonika eest maksame varsti hulga kõrgemat hinda. Euroopa Liidul endal on vaid üksikud suured elektroonikafirmad, nagu Grunding või Phillips. Põhiliselt kasutame kõik ikka Sony, Aiwa, Akai, Panasonicu, LG, Technicsi jt Aasia suurfirmade raadioaparaate, tolmuimejaid või CD-mängijaid. Venemaa, Ukraina, Valgevene kingade, mantlite ja maiustuste hinnatõusu planeeritakse kuni 40%.
Et asja kontrolli alla hoida, valige Brüsselisse kindlasti ka euroskeptikuid. Ega päriselt ühinemise vastu polnud ju nemadki. Euroeitajad mõistavad suurepäraselt, et väike riik üksikuks jääda ei saanud ja liitu tulnuks meil astuda ikka. Kuid rea-listid soovisid selle otsuse edasilükkamist. Selleks, et oleksime endale paremaid tingimusi jõudnud välja kaubelda. Et hinnatõus oleks pehmem ja rahvale mitte nii valus taluda.
Eurorealistina nõudsin Riigikogu saalis, et valitsus väiksema sissetulekuga elanikkonnale mõne lisatoetuse rakendaks. Et pensionitõus oleks suurt hinnatõusu arvestanud, et lastega perekonnad oleksid kompensatsiooni saanud. Kahjuks jäid need üleskutsed valitsuse vastuseta ja toetused saamata.
Tänaseks on mõistusabilelu leping alla kirjutatud. Püüdke nüüd argipäev võimalikult helgeks ja õnnelikuks teha. Selle nimel tasub 13. juuni valimistel oma häält kasti lastes ka euroskeptikuid meeles pidada. Nad on oma rahva ees ausad olnud ja jäävad Eesti huvide siiraiks kaitsjaiks Brüsseliski.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)