Vaidlused, kokkulepped, koostöö

Janno Reiljan,      17. september 2003




Euroreferendumi eel tekitas vääritimõistmist ja möödarääkimist asjaolu, et oma riigi ja rahva tegeliku olukorra asemel lähtutakse sageli mingitest kummalistest kujutelmadest. Euroliidust ja Eesti kohast selles püüti luua mustvalget pilti, kuigi elu on tänapäeval järjest värvi- ja varjundirikkam. Lausrumalus ja vastutustundetus on vaidlemise ajal vait olla ja pärast kokkulepete sõlmimist koostöö asemel lärmi lüüa.

Vaidluste ajal valitses vaikus

Kus olid praegused eurovastased siis, kui Eesti 1995. aastal ELile esitatud liitumisavalduse põhjal selleks ühinemiseks valmistus? Miks nad ei protestinud Eesti seadustiku ELi direktiividele kohandamise (nn allutamise) vastu? Miks ei toetanud nad Rahvaliitu meie nõudmistes hoiduda ülepingutatud "euronõuetest" ja aidata ettevõtteid uute tingimustega kohanemisel riikliku programmiga? Oleksime kindlasti suutnud päästa nii mõnedki ettevõtted sulgemisest ja loonud teistele kindlustunde eurotuleviku suhtes.
Ka liitumistingimuste üle peetud läbirääkimiste ajal valitses eurovastaste hulgas suur rahu, kuigi läbirääkimisi juhtisid mingi müstilise eurosõpruse imettegevasse jõusse uskuvad poliitilised naiivikud. Paraku kehtib ka ELis turumajanduse põhimõte, et sõprusel ei lasta äri segada. Selle asemel et oma majandushuvide eest järjekindlalt ja targalt seista, ei esitanud Eesti ELile peaaegu mingeid nõudmisi tingimuste pehmendamiseks ja üleminekuperioodi saamiseks. Miks ei toetatud siis Rahvaliidu püüdu äratada läbirääkijad eurosõpruse uimast ja ärgitada neid kaitsma Eesti majandushuve? Tänu Poola, Tshehhi ja Ungari kindlameelsetele nõudmistele kujunesid ka Eesti liitumistingimused lõppkokkuvõttes siiski algul kardetust oluliselt paremaks. Oodatust halvemad tingimused Eesti põllumajandusele ei sõltunud enam läbirääkijatest, vaid tulenesid põllumajandustootmise laostanud aastatepikkusest võltsliberaalsest poliitikast. Muide, ka selle vastu võideldes ei leidnud Rahvaliit praegustelt eurovastastelt mingit toetust.

Lepingule järgnegu rahuaeg

Eelmisel aastal kirjutas Eesti valitsus alla ELiga liitumise tingimuste paketile. Lepingu sõlmimine tähendab, et võitluste aeg on selleks korraks läbi. Riigi iseseisvust ja rahva heaolu pole kunagi saavutatud lakkamatu kisklemise, vaid koostööga - sõlmitud lepingute tingimusi austades. Eesti eurovastased polnud aga tsiviliseeritud suhtlemisnormidest nagu kuulnudki. Pärast ELiga sõlmitud liitumislepingu vastuvõetavaks tunnistamist kõigi Eesti suuremate erakondade poolt ilmus äkki lagedale kamp varem vaikselt vahtinud politikaane innuka sooviga kaklust alustada. Kõige kummalisem, et sellised lärmilööjad leidsid ajakirjanduses tähelepanu ja toetust.
Loomulikult tuleb edaspidi veel üksipulgi uurida ja selgeks teha, miks Eesti ja ELi läbirääkimiste tulemused kujunesid selliseks, nagu nad on. See on õppetund tulevasteks läbirääkimisteks. Allakirjutanu võttis selles küsimuses läbirääkimiste ajal palju sõna, ehk lisandub edaspidistel läbirääkimistel (ELis rajaneb ju kõigi arenguprobleemide lahendamine läbirääkimistele) uusi Eesti huvide eest seisvaid analüütikuid. Ükski soliidne riik ja rahvas aga ei sea kahtluse alla omaenda allkirja lepingul ja iseenda antud positiivset hinnangut lepingule. EL pole tõotatud maa ja lepingutingimused ei ole taevamanna, kuid ELiga liitunud eesti rahvas liigub kindlama tuleviku ja parema elu poole. Vaadake maailmas veidigi ringi ja te näete, et seda ei ole antud väga paljudele meist suurematele rahvastele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)