“Meie Matsi tähtraamat” 100-aastane

“Meie Matsi tähtraamat” oli omanikule pidevalt mitmesuguse teabe allikas. Selles leidusid laatade toimumise ajad ja kohad; mõõtude ja kaalude võrdlemise tabelid; Eesti valdade nimed koos asukoha ja postiasutuste kättenäitamisega; Eesti kõigi linnade juhid koos tähtsamate asutuste, haiglate, advokaatide jne aadressidega.

Tähtsad olid tiinuskalendrid, mille järgi võis talunik ette näha, millal tema loomadelt on pärast paaritamist loota järelkasvu. Üks näitaja oli keskmine tiinusaeg: hobustel 330, veistel 285, lammastel ja kitsedel 158, sigadel 120, koertel 63, kassidel 56 päeva. Tuli ju omanikul olla valvas, et ükski varaliselt väärt ilmaletulija kuskile ära ei kaoks või kui poegija vajas inimese abistavat kätt.

Esimeses “Meie Matsi tähtraamatus” on ülevaade tähtsamatest ajaloosündmustest. Näiteks: Vene riik asutati 862. a; katoliku usk jõudis Eestisse 1208. a; eesti rahva viimane vastuhakkamine oli 1343. a; Liivimaal pandi esimesed priinimed 1822. a; esimene eesti üldlaulupidu toimus 1869. a jne. Avaldati täielik nimeline ja kuupäevaline ning pikki tiitleid sisaldav ametlik teave “Vene keisri suguvõsa”. Muidugi ei puudunud tähtraamatust vested, naljad, ärimeeste tellitud reklaam. Tänapäevalgi on kena lugeda tundmatu autori luuletust “Olgu!”:

Üks noormees võttis kosida

Kord neiut rikka noosiga.

Siis kuulis tasailluke,

Et neiul on ka tilluke!

Mees kostis aga rahuga:

Ei midagi sest hooli ma,

Kas oleks olema tal kaks,

Kui aga rahakott on paks.

1940. a tähtraamatust leiame jaanuarikuu kalendaariumi juurest tollele ajajärgule pühendatud luuletuse koos pildiga, millel kurg on laskumas taevast imikuga, kelle mütsikesel aastaarv 1940. Kuna maakera pind on tihedalt kaetud püstiste tääkidega, pole kuskil maandumiskohta, ja lisatud salm ütleb:

Aasta vast on kure nokas;

Alla kael ja õhkab: “Mokas!”

Maandumise paika pole,

Püssitikud kõikjal. Kole!

Tolle, kõige viimase “Meie Matsi tähtraamatu” lugejaid hariva osa pealkirjad on lootustandvad ja enamikus kosutavad: “Tulevikuennustusi”, “Nooreneda – lihtne asi!”, “Huvitavad trikid”, “Õnne tunnused”, “Pea- ja kõhuvalud – jalgadest”, “Kas teate, mehed, mida teie naised tahaksid teile ütelda, kui nad vaikivad?”, “Inetud tehakse ilusateks, vanad näolt noorteks!”, “Kuidas neidudele meeldida?”, “Mida tähendavad unenäod?”, “Sirutage hommikuti!”, “Tühjad hällid meil ja mujal”.

Lõpetuseks mõned “Paradiisimaa naljad” 1928. a tähtraamatust”:

Tähtis töö

– Ei tea, mis meie kantselei ametnikud talvel tegema hakkavad?

Jah, suvel püüdsid nad kärbseid, aga talvel neid ei ole.

Kadestamisväärne

 – Mispärast teie meie juurde tööle tulite, meil on ju tingimused palju halvemad?

Kuidas nad halvemad on? Teil on ju kõigest kahe kuu palk maksmata.

Mõistatus

– Mis vahe on kaameli ja loodri vahel?

Kaamel võib kaheksa päeva tööd teha ja mitte juua, aga looder võib kaheksa päeva juua ja mitte tööd teha.

Hooaja asi

– Vaat', kus moodsa arhitektuuriga maja!

– Aga igatahes see kaua vastu ei pea, varsti langeb sisse.

– Mood on ju alati lühikest aega – üle ühe hooaja ei ulatu.

JAAN NIIN

Jaga |