Savisaar hoiatas pensioni vähendamise eest

Minu hoiatuse peale reageeris peaminister Ansip talle omasel moel kõike eitades ning kinnitades, et pensionid jäävad muutumatuks.

Majanduslanguses on eelarve jaoks peamine riskikoht sotsiaalmaksu laekumine. Kui inimene kaotab töö, kaotab riik tema maksud. Ja töö on kaotanud igal nädalal ligi kaks ja pool tuhat inimest. Sotsiaalmaksust läheb 20% pensionide maksmiseks. Arvutage nüüd ise edasi: 2008. aastal oli sotsiaalmaksu planeeritud 31,299 miljardit.

Alalaekumine süveneb

2009. aasta riigieelarve tuludes oli algselt prognoositud sotsiaalmaksu 34,7 miljardit krooni. Pärast esimest kärpimist jäi selle suuruseks 30,69 miljardit krooni. Pärast teist kärbet prognoositi nn riskistsenaariumi järgi laekumist 29,1 miljardit krooni. Tegelikult on sotsiaalmaksu kümne kuuga laekunud 23,7 miljardit ehk 9 protsenti mullusest vähem. Oktoobris tasuti sellest 2,3 miljardit krooni, mis näitab alalaekumise jätkuvat süvenemist eelarvega võrreldes.

2009. aasta eelarves oli planeeritud, et sotsiaalmaksu laekumise ning pensionide väljamaksmise vahe on 2,1 miljardit. Kuid tegelik pensionikassa puudujääk, nagu selgub 2010. aasta riigieelarve seletuskirjast, on hoopis suurem - 3,455 miljardit krooni.

Keskerakond täitis reservi

Valitsus, kui sinna kuulus veel ka Keskerakond, pani pensioni erakorralisse reservi lisaraha. 2007. aasta lõpu seisuga oli pensioni erakorralise reservi maht 6,1 miljardit krooni, 2008. aasta lõpu seisuga oli pensionikassa erakorralise reservi maht 4,78 miljardit krooni ja praeguseks on reservi jääkmaht 2,8 miljardit krooni. Riigikontroll andis oma aastaaruandes hinnangu, et pensionireserv on kriitilises seisus, sest riik on kaheksa kuuga kulutanud reservist kolmandiku, ning sellise tempo juures ammendub reserv enne järgmise aasta lõppu.

On selge, et isegi kui valitsus Keskerakonna survel loobus pensionide vähendamisest, kasutab ta nüüd eelarveaugu lappimiseks teisi maksutõuse. Seega peale eelarve Riigikogule andmist on ootamatult ette pandud kaudsed maksutõusud. Aktsiisidele lisamisest loodetakse saada erakorralist tulu 450 miljonit ehk ligi pool miljardit krooni. Pensionide vähendamise asemel tõsteti seekord hoopis aktsiise. Midagi rõõmustavat pole selles uudises ka pensionäride jaoks.

Mul oli õigus!

Niisiis oli mul õigus, kui hoiatasin pool aastat tagasi eakaid inimesi Ansipi kavandatud pensionide vähendamise eest. Ainult Keskerakonna terav protest vahetult enne kohalikke valimisi suutis selle ära hoida, sest Reformierakond pelgas kaotada vanema põlvkonna hääli. Peaminister pidi jagama tõotusi ette ja taha, et pensione ei kärbita ega maksustata. Ka peale valimisi oli Reformierakonna jaoks keeruline neist lubadustest kohe lahti öelda. Aga mis saab edasi?

2010. aastal planeeritakse, et sotsiaalmaksu laekub 26,970 miljardit. Sellest 16,344 on pensioniosa. Pensionide väljamaksmiseks on eelarves planeeritud 19,339 miljardit. Tulevaks aastaks on seega planeeritud puudujääk 2,995 miljardit krooni. Koos maksutõusude ja pensionide erakorralise reservi lõpliku tühjendamisega võib Ansip tuleva aasta isegi üle elada.

Kuid see kahtlasevõitu lahendus on olemas vaid tulevaks aastaks, mitte kauemaks. Ilma valitsuse poliitikamuutuseta, mis asuks ometi uute töökohtade teadlikule loomisele, ei ole ka pensionärid kaitstud. Ning Ansip ei pruugi järgmisel korral järele anda, eriti kui uusi valimisi veel silmapiiril ei terenda.

[fotoallkiri] DEMOKRAATLIKUD NÕUDMISED: Keskerakond kutsus enne valimisi Toompea lossi esisele platsile põllumehi, töökohtade eest võitlejaid ja pensionäre, et ühiselt kaitsta oma õigusi ja nõuda valitsuselt rahvaga arvestamist. Meelt oli avaldamas kuni 3000 inimest. Pildil (paremalt) Keskerakonna aukohtu liikmed Tiit Kivikas ja Raivo Loorits ning Keskerakonna Pärnumaa piirkonna esimees Margus Metsalu. Foto: Urmi Reinde

Jaga |