Keskerakond säilitas ühtsuse

Just Tallinna valimistulemus oli see, mis pakkus kõigile poliitikahuvilistele pinget ning selgus alles 16. oktoobri varastel hommikutundidel. Keskerakonna absoluutne enamus pealinnas – 40 kohta linnavolikogus – sai selgeks alles päris finišisirgel, kui saabusid viimase valimisjaoskonna hääletustulemused. Küllaltki iroonilisena mõjub fakt, et ükskõik millise teise poliitilise jõu jaoks oleks 39 mandaati loetud ülimaks võiduks, siis Keskerakonna puhul tähendanuks see avalikkuse silmis ülimat kaotust. Tegelikkuses polnud Keskerakonna jaoks suurim võit üle Eesti kogutud häälte arv või järjekordne absoluutne enamus pealinnas, vaid hoopis erakonna ühtsuse ja tugevuse säilitamine. Mida kinnitasid mõistagi valimistulemused.

Vaid aasta tagasi, Keskerakonna erakorralise kongressi eel ja järel, ennustati partei lõplikku lagunemist mitmeks erisuunaliseks poliitiliseks jõuks. Poliitiliste oponentide kampaania põhisõnumid olid suunatud Keskerakonna vastu ning pealinna ainuvõimu lõpetamiseks. Kahetsusväärselt aitasid sellele kampaaniale kaasa ka mitmed Keskerakonna liikmed, kes valisid endale poliitiliselt teise tee ehk valimisliidus kandideerimise. Valijad sellist käitumist aga heaks ei kiitnud ning näitasid oma hääli andes, mida õigeks peavad. Ja seda tuleb arvestada, sest vox populi, vox dei.

Jüri Ratase jaoks oli tegemist esimeste valimistega Keskerakonna esimehena. Valimistulemus tõestas, et Ratas on suutnud valimiskampaania ning strateegiad suunata rajale, millega partei toetajad nõustuvad. Samuti on tegemist märgilise punktiga Keskerakonna kui poliitilise organisatsiooni edasises arengus ja jätkusuutlikkuses. Küsimused organisatsiooni toimimisest ja valijate toetuse saavutamisest uue esimehe juhtimisel on saanud ühemõttelise vastuse. Ratas ise rõhutas valimisteööl peetud võidukõnes, et tegemist on väga tugeva seisuga, millega vastu minna 2019. aasta Riigikogu valimistele. Täpselt nii see ongi, sest Riigikogu valimiste kampaania algas samal hetkel, mil kohalike valimiste tulemused teatavaks said.

 Tulles veelkord tagasi valimistulemuse juurde Tallinnas, on näha, et Keskerakonna kampaania õnnestus ning esinumbrid suutsid saavutada tulemused, mida neilt oodati. Väga positiivsete üllatustena tuleb kindlasti välja tuua Põhja-Tallinna vanema Raimond Kaljulaidi 5521 häält ning Pirita vanema Tõnis Möldri 1119 häält. Taavi Aasa võimekuses tugev tulemus teha spekuleeriti küll meedias, kuid 5500 valija toetus andis talle selge esikoha kõigi teiste linnapeakandidaatide ees. Mihhail Kõlvart ning tema 24 668 häält on sedavõrd võimas tulemus, et väärib eraldi põhjalikumat analüüsi.

Mõistagi olid kõik Keskerakonna kandidaadid üle kogu Eesti väga tublid, sest iga kogutud hääl aitas tuua ühise suure võidu. Valimiskampaania oli pikk ja väsitav ning oponendid ei olnud kriitikaga kitsid. Kõigele vaatamata oli Keskerakond taas parim, esimene, eelistatuim. Ja mis kõige tähtsam, me säilitasime ühtsuse.

KESKMÕTE: Jüri Ratase jaoks oli tegemist esimeste valimistega Keskerakonna esimehena. Valimistulemus tõestas, et Ratas on suutnud valimiskampaania ning strateegiad suunata rajale, millega partei toetajad nõustuvad.

TAAVI PUKK,

Tallinna Kesklinna vanem

Jaga |