Vaadake Euroopa kaardile ja Eesti asukohta sellel

MART VIISITAMM,      04. juuni 2003




Eelmisel nädalal kutsusid 16 keskerakondlast oma kirjaga inimesi toetama Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, alustades diskussiooni ELiga liitumise teemal. Keskerakond on lubanud oma arvamuse välja öelda 9. augustil toimuval kongressil. Teised erakonnad sellist diskussiooni läbinud ei ole, vaid on kujundanud a priori positiivse seisukoha liitumise suhtes.
Ehk on see erakonna sisemise kultuuri ja demokraatia puudumise küsimus, kuid ma arvan, et eelkõige kardetakse tulemust, mis võib erakonna liikmete hulgas läbiviidaval hääletusel tulla. Keskerakond viis oma esimese hääletuse läbi Põltsamaa osakonnas, võitsid eurovastased 39-24. Mingil määral peegeldab see reeglit - mida lähemale erakonna juhtstruktuuridele, seda suuremaks muutub ka Euroopa Liidu toetus. Seda saab eelkõige põhjendada informatsiooni kättesaadavusega. Kui Põltsamaa keskerakondlastega oleks Euroopa Liidu teemal pikemat diskussiooni peetud, oleks tõenäoliselt olnud tulemus risti vastupidine.

Keskerakonna noortekogu on erakonna struktuuridest kõige esimesena kujundanud oma pooldava seisukoha Euroopa Liidu suhtes. Alates 2001. aastast seisab noortekogu programmis: "Noortekogu toetab Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, kuid see ei tohi toimuda kiirustades ning ilma rahva sellekohase mandaadita. Konkreetse otsuse riigi ühinemise kohta peab tegema rahvas referendumi kaudu. Peame vajalikuks, et enne rahvahääletust selgitataks rahvale kõiki ühinemise poliitilisi, majanduslikke ja riigi julgeolekut puudutavaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi." Samas esitab noortekogu ka oma visiooni tuleviku Euroopa institutsioonidest ning nende reformist. "Noortekogu toetab radikaalset ja liberaalset Euroopa Liitu ning usub, et Euroopa Liitu tuleks reformida rahvusülesel tasandil. Lõppeesmärgina peaks Euroopa Liidust saama põhiseaduslik föderaalne struktuur kahekojalise süsteemina suure mõjuvõimuga europarlamendi suhtes, teiste seas ka õigusega näidata üles initsiatiivi seadusandliku tasandil ja olla kaasseadusandja. Euroopa Komisjonist, mis on valitud europarlamendi poolt, peaks saama Euroopa "valitsus". Euroopa Liit peab olema demokraatlikum, efektiivsem ja läbipaistvam ning seeläbi oma kodanikele avatum," seisab noortekogu programmis. Seega on Keskerakonna noortekogu esimene poliitiline jõud Eestis, kes toetab föderaalset Euroopa Liitu.

Liitumisest emotsionaalselt

Liitumisest Euroopa Liiduga võib rääkida erinevatest aspektidest. Emotsionaalne aspekt on eriti südamelähedane europessimistidele ning seda võiks sõnastada järgmiselt: "Ühest liidust tulime ja teise jälle läheme." Jättes siinkohal selgitamata, et nende kahe liidu ühisosa on väga väikene.
Teiseks argumendiks on Eesti iseseisvus ja iseotsustamine. Tegelikult on selge, et Eestil on suuremad võimalused ise otsustada ja protsesse mõjutada just Euroopa Liidu liikmesriigina. Norra, kes on tänu rahva tahtele jäänud Euroliidu ukse taha, on sisuliselt sisse viinud enamiku Euroopa Liidu poolt dikteeritud tingimustest, kuid samas on jäänud ilma Euroopa Liidu hüvedest. Emotsionaalse aspekti põhiargument on siiski see, kui me vaatame Euroopa kaarti pärast liitumist. Juhul kui Eesti ei liitu, on meil põhjas, lõunas ja läänes Euroopa Liidu piir, vastavalt siis Soome, Läti ja Rootsi ning idas piir Venemaaga. Sellises geopoliitilises olukorras küsiksin ma küll: Kas sellist Eestit me tahtsimegi?

Liitumisest ratsionaalselt

Ratsionaalsest aspektist on esimene argument raha ja loomulikult eelkõige netosaldo ehk palju me saame ja palju anname. Siinkohal on kasu sees Eestil, kui ta maksab ELile 3,5 miljardit krooni, saades vastu 11,5 miljardit krooni s.o Eesti võit 5742 krooni elaniku kohta. Üheks suuremaks rahasaajaks on regionaal- ja sotsiaalpoliitika valdkond, mida rahastatakse läbi struktuurifondide 5,3 miljardi krooni ulatuses. Keskkonna- ja infrastruktuuriprojektid saavad ISPA kaudu ligi 4,3 miljardit krooni. Loomulikult on suureks argumendiks ka põllumajanduse otsetoetused, mis esimesel liitumisaastal makstakse 25% ulatuses ja täis mahus alates 2003. aastast.
Lisaks rahale on ka palju muid kasulikke aspekte. Kuna Euroopa Liidu üldised põhimõtted on vabaturg, kaupade, teenuste ja inimeste vabaliikumine, siis saavad Eesti kodanikud minna tööle teistesse liikmesriikidesse. Tõsi, osad riigid on selles valdkonnas saanud üleminekuaja kaks kuni seitse aastat. Lisaks vabale liikumisele mööda liikmesriike on teises riigis töötaval ELi kodanikul samasugused õigused asukohamaa kodanikega. Üheks oluliseks plussiks alates 2008. aastast on meie kõikide hoiused tagatud 20 000 € (310 000 krooni) eest. Loomulikult on ka erinevaid miinuseid ja seda eelkõige Eesti turu konkurentsivõime kadumises. Seda põhjusel, et paljukirutud euronormide täitmine toob kaasa investeeringute mahu suurenemise, mis omakorda toob kaasa hindade tõusu.

Tegelikku valikut ei ole

Seda, et meil ei ole teist valikut, võib järeldada ka sellest, et nn euroskeptikud ei ole välja pakkunud mitte mingisugust alternatiivi mitteliitumise puhuks. Tegelikult ei ole Eesti poliitilisel maastikul ühtegi tõsiselt võetavat jõudu või isikut, kes ütleks, et Eesti ei tohi ELiga liituda ja seda eelkõige kahel põhjusel. Esiteks on tänasel päeval lõimumise protsessid nii kaugel, et valitud teelt ära keerata on väga raske, et mitte öelda võimatu ning teiseks vaadakem veel kord Euroopa kaarti ja Eesti asukohta sellel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)