Pronkssõdur ju langetab pea andekspalumiseks!

Aksel Tammiksoo,      08. november 2006


Õige oleks Tõnismäe pronkssõduri vaskplaatidel olevad tekstid uuendada. Vasakule tuleks lisada "Armuline Jumal! Palun andesta meile meie ateistlik minevik!" ja parempoolsele "Jeesuse nimel, palun õnnista langenute rahu ja nende omakseid!".

Sellisel juhul ei läheks nn vabadusvõitleja Tiit Madisson oma jüngritega ega ka vastasleer sinna langenute rahu rikkuma ega miitinguid pidama. Neil ei sobiks siis enam seda teha.

Arvan, et sõdurikuju ise tuleks alles jätta, sest kunstiliselt on tal väärtust. Pealegi olid nii arhitekt kui ka skulptor eestlased ning modelliks sai eesti mees, kes Laskurkorpuse ridades sattus suurriikide poliitika ohvriks. Ta võeti Punaarmeesse, nagu paljud teisedki eestlased, saatuse sunnil. Nii nagu sattus sinna ka Raimond Valgre, kelle kuju seisab Pärnu kuursaali ees. Peaminister Andrus Ansip ei taha ju Valgre kuju sealt eemaldada ja kuulab meeleldi laskurkorpuslase laule. Mulle tundub, et Ansipi ettepanek Pronkssõdur teisaldada saab talle ja reformierakondlastele samasuguseks löögiks nagu Lihula ausammas Juhan Partsile.

Peame endile selgeks tegema, et venelastele oli II Maailmasõda eelkõige Suur Isamaasõda, kus kaitsti oma maad ja toodi selleks lugematuid ohvreid. Ei kujuta ettegi, kui teravaks läheks meie suhted idanaabriga pärast selle tõeliselt rahvusliku leina sümboli kõrvaldamist.

Vaadake tähelepanelikult, ja näete, et tegelikult seisab pronkssõdur langetatud päi Kaarli kiriku poole, olles vaikses palves Jumala ees. Ta otsekui palub andestust sõja ja sõjakuritegude eest, palvetab langenud meeste hingede pärast.

Tegelikult on pronkssõdur meie vend – ta on tehtud elusa inimese järgi. Mida aga ütleb pühakiri? Piibli järgi on valelik see, kes armastab Jumalat ja vihkab oma venda. Käsk on: kes armastab Jumalat, see armastagu ka oma venda (1. Johannese kiri 4: 20–21).
Kuigi Partsi valitsus laskis ennast Jumalal sisse õnnistada, unustas ta peagi kiriku ja pärast Lihula sündmusi tuli tal tagasi astuda, sest ta polnud kuulda võtnud Jumala häält.

Juba 1985. aastal lubati tolleaegse N.Liidu Saraatovi oblasti Volski linnas sakslastel oma sõjahaudu korda teha, ja mitte keegi ei loopinud värvipotte ega pidanud miitinguid. Olgem meiegi mõistlikud ja ärgem rüvetagem teiste jaoks püha kohta!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (22)