PPA peadirektori valimine: farss uus, Vaher vana

Nii algatati farsina riigiametnike hindamine, valimine ja selekteerimine juba 14 aastat tagasi Riigikontrollis. Pean farsiks Riigikontrolli ametnike hindamist 1998. aastal riigikontrolöri moodustatud komisjoni poolt. Kuigi eesmärgiks seati ametnike kompetentsuse ja varasemate töötulemuste hindamine, selgus kiiresti, et hindamise varjatud eesmärgiks oli asjatundlike ja erapooletute ametnike kõrvaldamine Riigikontrolli personalist.

Ametnike erakorralist hindamist vedas tänane siseminister, toona Riigikontrolli direktor Ken-Marti Vaher. Korra kohaselt pidi ametniku tööd hindama vahetu ülemus ning oma tööle pidi hinnangu andma ka teenistuja ise. Komisjon pidi erapooletult lahendama vaid vaidlusi. Komisjoniliikmetel ei olnud ametnike töö sisuliseks hindamiseks volitusi. Küll oli komisjonil õigus ja kohustus läbi viia vestlus kõigi töötajatega määratlemaks nende koolitusvajadust.

Riigikontrollis kehtinud palgaskaala

oli läbipaistev ja motiveeriv, toetades ametnike edutamist. Palgajuhend ning -määrad võimaldasid ametnike tasustamist vastavalt igaühe tööpanusele ja töö iseloomule.

Sellele vaatamata määrati mind 1998. a detsembris tulemuspalga töögrupi liikmeks, et töötaksime välja uue korra ja kriteeriumid, mille alusel oleks võimalik määrata ametnikele lisatasu nende individuaalset töösooritust aluseks võttes. Kord pidi andma ametnikele kuni 40% suuruse tulemustasu maksmise võimaluse.

Töögrupis selgus, et töötajate koormus Riigikontrollis oli osakonniti tõesti erinev ning töötasude maksmisel töö iseloomu ning töötaja tegelikku koormust üldjuhul ei arvestatud. Kuigi kehtivad õigusaktid võimaldasid ametnikele vähimategi probleemideta personaalse tulemustasu maksmist, praktikas seda ühetaoliselt ei rakendatud.

Järelikult ei olnud probleem regulatsioonide puudulikkuses, vaid nende subjektiivses ja valikulises täitmises. Juhtisin Vaheri tähelepanu sellele, et õiglase tulemustasu maksmist kehtiv õigus ei takista, ning märkisin, et regulatsioonide meelevaldse ja valikulise rakendamise vältimiseks tuleks esmalt muuta õigusvastast praktikat, mitte õiguspäraseid regulatsioone.

Ilmselt tõlgendas uus juhtkond

mu eriarvamust ning oma seisukoha esitamist allumatusena. Mind vallandati. Mulle maksti küll tulemuspalga töögrupis osalemise eest aasta lõpus korralik preemia, kuid vaikimisi jäeti mu nimi järgmise aasta riigiasutuste telefoniteatmikust välja. Samuti jäeti telefoniteatmikust välja mu kolleeg, kes minu seisukohta toetas.

Seega otsus meie vallandamise kohta tehti enne, kui algas ja lõppes Riigikontrolli ametnike hindamine. Mistõttu oli järgnev hindamine pelgalt farss.

Mina loomulikult hindasin oma töötulemusi kõrgelt - ka K.M.Vaheri juhitud hindamisprotsessis. Kõrgelt hindas mu erinevaid võimekusi ja töötulemusi ka mu vahetu ülemus. Lisamärkusena rõhutas peakontrolör komisjonile, et tulen üksinda toime komplitseeritud ülesannetega, kuid ei allu hästi juhtimisele.

Minu rõõm hindamistulemuste üle jäi üürikeseks, sest peakontrolöril kästi mu kõrgeid hindeid alandada, mille tulemusena sai komisjon otsustada, et ametnik vastab „miinimumnõudmistele", kuid tema „võimete rakendamine" on küsitav tema „konfliktse iseloomu, kontrolörile ebakohaste allumatuse ilmingute, juhtkonna korralduste suhtes teravalt avaldunud negatiivse hoiaku ning Riigikontrolli kui organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamiseks koostöö tegemise vajalikkuse mittemõistmise tõttu".

Esitasin komisjoni õigusvastase ja meelevaldse sekkumise kohta protesti riigikontrolörile, kes aga jättis selle läbi vaatamata ning soovitas mul kirjutada lahkumisavalduse omal soovil.

Loomulikult ei täitnud ma komisjoni ega riigikontrolöri ebaseaduslikku korraldust ning jätkasin tööülesannete täitmist. Direktor Vaher helistas mulle korduvalt ning nõudis, et lahkuksin teenistusest. Vastasin, et oma õigusteadlasediplomiga ma tema rõõmuks lüpsjaks ei lähe ning lahkun Riigikontrollist alles siis, kui leian mujalt võimetele ja teadmistele vastava ametikoha.

Alustasin aktiivselt uue töökoha otsinguid.

Et vähendada mu eduvõimalusi avalikel konkurssidel, keelas Vaher mu vahetul ülemusel mulle positiivse iseloomustuse andmise. Seepärast otsisin ka selliseid ametikohti, mida sooviti täita sihtotsinguga.

1999. a sügisel tunnistati mind ühel konkursil ametikohale sobivaks koos teise tugeva kandidaadiga. Kuna ametisse nimetati teine, siis soovitas konkursikomisjoni esimees minu kandidatuuri kõrgemale - nõuniku ametikohale, mis täideti sihtotsinguga. Käisin vestlusel ning osutusin valituks.

Seda infot varjates esitasin riigikontrolörile avalduse omal soovil lahkumiseks mõnepäevase etteteatamisega. Ma ei esitanud avaldust enda üleviimiseks seoses uuele ametikohale nimetamisega, kartes Vaheri sekkumist. Seetõttu märkisingi avalduses, et lahkun teenistusest omal soovil.

Kirjeldatud sündmustele

tagantjärele hinnangut andes pean tõdema, et tegemist oli töökiusamise klassikalise juhtumiga. Riigikontrolli juhtkond võttis minu suhtes vastu meelevaldse ja õigusvastase vallandamisotsuse ning sundis mind seda otsust vormistama omal soovil lahkumisena.

Enim üllatas mind uue tulemuspalga süsteemi loomise juures asjaolu, et selle rakendamisel tekkinuks praktika, kus kontrolliametniku palk ületanuks tunduvalt riigikontrolöri ja teiste kõrgemate ametnike palku. See aga olnuks vastuolus riigiteenistujate ametinimetustega ning palgaastmestiku seaduse eesmärgi ja põhimõtetega.

Tollal ma ei taibanud, et need olid alles esimesed sammud, mis pidid tulevikus kindlustama piiramatu ja kontrollimatu palgatõusu vaid juhtkonnale lojaalsete ametnike jaoks nende politiseeritud ametikohtadel. Uus avaliku teenistuse seadus pidi saama uue süsteemi tugisambaks ning seaduse uut versiooni esitati eelnõuna taas ja taas Riigikogu menetlusse. Kuni lõpuks sai koalitsioonierakondade aastatepikkune ponnistus pärjatud, ning nüüd 1. aprillist jõustubki nende suurim meelevaldsus seadusena.

Endise ja erapooletu ametnikuna leian jätkuvalt, et uus avaliku teenistuse seadus viib meid lähemale totalitaarsele režiimile, olles vastuolus põhiseadusega ning rikkudes õiguskindlust ja õiguspärast ootust.

ANNA MAIKALLO

MTÜ Õiglane Õigus vabatahtlik konsultant

Toimetuselt: Juhan Parts töötas Eesti riigikontrolörina aastatel 1998-2003.

Jaga |