„Kuldse Eesti“ lugu

Hakkan üsna algusest. Kõik sai alguse Riigikogust. Võttis seaduseandja vastu otsuse rahva õigusest rahvahääletuses.

Samas tühistati too häbiväärne kooseluseadus ning ühtlasi keelustati igasugune homopropaganda ja ebatsensuursed väljendused kunstis ja kirjasõnas. Tühistati parteide rahastamine riigi poolt ja võrdsustati pensionäridele makstav pension. Esialgu küll olid suurte riiklike pensionide saajad, eriti kelamlased, selle vastu, kuid kui kuulsid, et ka endal võttis Riigikogu ära kuluhüvitised ja määras enda liikmete brutopalgaks 2000 €urot kuus, jäid nad rahule.

Vähendati otsustavalt riigiaparaati. Jäi vaid kolm ministeeriumi ja presidendi asemele tuli riigivanem, kes on ühtlasi ka peaminister.

Viimase uudisena määras Riigikogu oma liikmeskonnaks 21 rahvaesindajat ja määras valimiskorra, kus hääletamine toimub ainult sedelite vahendusel, ja nii ühel päeval kogu vabariigis kui ka välissaatkondades.

Seega kuulutas vana ja kulukas Riigikogu oma töö lõppenuks ning läks laiali. Toimusid uued valimised, agiteerimisaega oli kaks nädalat.

Valimised võitis suurim partei – Keskerakond – ja teiseks platseerus endine EKRE, kes liikmete juurdekasvu tulemusel muutis oma nime ja on nüüd PEK – Põlis-Eesti Kogukond.

Teised erakonnad valimiskünnist ei ületanud.

Riigivanema/peaministri tool läks Keskerakonnale. Neil on ka üks ministrikoht valitsuses. Teised kaks ministrit on PEK-i liikmed

Selline ongi meie uus valitsemismudel järgmiseks viieks aastaks.

Ministeeriumides on igaühes 40–50 töötajat ja nende palgad on 1000 €uro piires. Ministrid saavad sama palka, mis ka 21 Riigikogu liiget.

Igasugused kuluhüvitised on unustatud.  Ministeeriume on seega meil nüüd kolm: Sise-, Välis- ja Tööministeerium.

Nüüd küsite, mis sai neist mitmeistsadadest valgekraedest, kes suuri ministeeriume täitsid?   Neile anti võimalus ette näidata senised soovitused rahvale: esmajoones ise töökohti luua. Paljud asusid ametit õppima.

Samuti viidi kohe läbi haldusreform, kus kaotati maavanemad koos oma valitsustega. Otsustusõigused anti valdadele, kus on samuti suurem osa ametikohti tasuta auametid, nagu olid vanasti volikogud.

Uudisena ei tohi enam ei volikogudesse ega ka ettevõtete nõukogudesse kuuluda ükskõik mis masti ametnikud.

Suur muudatus viidi läbi panganduses. Tallinna suurpank on välispankadelt ära võtnud märkimisväärse osa hoiustajaid, sest kodumaine ühistupanga-süsteem on tõhusam. Välispankadele pandi kasumimaks peale ja neil on nüüd tükk tegemist, et vee peal püsida. Nii mõnigi neist võib ka igavesti siit lahkuda.

Ka ettevõtetel on mõnes mõttes raskem, sest nende kasumid ei tohi enam ületada 3%. Seega on nad huvitatud investeerima töötajaisse ja moderniseeruma.

Omanikutulu on maksustatud, suured luksusautod on väga kallid ja neil on peal ka 40-protsendine käibemaks. Samas on kuni 2000 cm3 töömahuga sõidukid koormatud vaid 5-protsendise käibemaksuga.

Muuseas, enam pole meil käibemaksu ravimeil ega toidul. Uudisena on meil nüüd ka astmeline tulumaks. Lõpuks ometi!

Tänu Keskerakonna lauasahtlis kaua aega olnud koostööprojektile saadi Venemaaga kokkuleppele odava bensiini tarnimises – nüüd maksab meil üks liiter autokütust vaid 55 €urosenti!

 Küsite, kuidas see osutus võimalikuks?

Riigikogu võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni Euroopa Liidu suhtes ja seejärel allkirjastasime Venemaaga vastastikuse mittekallaletungilepingu. Nüüd on riigipiir maha märgitud ja suurem osa sõjaväge valvabki riigipiiri. Enam sõdurid ei maga tühja kasarmuis, vaid kaitsevad riiki. Pagulasi me ei lubanud siia ning kogu valitsejate jõud on seega rakendunud keskklassi loomisele ja tugevdamisele.

Kaubavahetuse suurim partner ongi meil Venemaa, ja see andis väga palju tööd Eesti rahvale. Põllundus on meil jälle au sees.

Suured muutused on ka hariduses. Alates gümnaasiumist on kooliharidus tasuline ja seda võimaldavad pangad oma õppelaenudega. Pärast tööle asudes tasub haritlane oma võlad. Tänu sellele on õpetajate amet jälle püha ja nende palgad normaalsed. Lisaks on veel maaõpetajate ja -arstide elamine ning kommunaalkulud priid. Ja muidugi hõlmab kogu vabariiki hõlmav tasuta ühistransport.

Varem välismaale kolinud kaasmaalased on tagasi tulemas.

Muutunud on ka energiamajandus. Enam pole meil koormavaid lisamakse ega aktsiise ja maksame vaid tarbitu eest.

Nüüd muidugi küsid: kust riik äkki raha leidis?

Kõigepealt võeti suur pangalaen ja arendati välja teaduspõhine maavarade kaevandamine; nüüd on vaid riigil nende müümise õigus. Fosforiidi ärakasutamata jätmine oma rahva hüvanguks oleks olnud kuritegu.

Nii lihtne see keeruline asi oligi! Rahapuudust enam pole ja riigi kullavarud täienevad.

Suure arengu on läbi teinud maaturism. Eriti hinnas on endine presidendi Ärma talu, mis nüüd toimib KOMU-na – korruptsioonimuuseumina.

Noorem põlvkond saab seal teada, kuidas meid kunagi pettusega valitseti.

Rahvas on riigiga rahul. Varem Reformierakonnale kiidulaule avaldanud ajalehed on lõpetanud ilmumise lugejate puudumise tõttu.

Televisioonis on vaadatavuselt esikohal Tallinna Televisioon. Samuti on vabalt kättesaadavad naabrite telekanalid. Igal vaatajal on nüüd endal õigus otsustada info õigsuse üle.

Võiksin veel paljust kirjutada, aga eks järgmisel korral jälle. Seniks aga head „Kuldse Eesti aastapäeva“ 1. aprillil!

Siit kodumaalt, ikka teie

AIVO AJU

Jaga |