Viimsi vallavalitsus vs. külavanemad

Nüüd on see juba möödanik. Viimsi vallavalitsuse 16. jaanuari istungi protokolli 19. päevakorrapunkti kohaselt  19 otsustati lugeda Kelvingi, Lubja, Metsakasti, Tammneeme ja Randvere küla külavanema käsundusleping vallavalitsusega seisuga 31. detsembrist 2008 lõppenuks. Väidetavalt oli neil täitmata jäetud kaks küla- ja alevikuvanema statuudiga ette nähtud ülesannet – küla üldkoosoleku läbiviimine ja arengukava tähtaegne uuendamine enne 1. märtsi.

 Külavanemad kohalt lahti!

Selline lepingute ühepoolne lõpetamine vallavalitsuse poolt tuli külavanematele nagu välk selgest taevast. Neilt seletust ei küsitud ja ülesannete täitmata jätmise põhjusi välja ei selgitatud. Ülesannete täitmata jätmiseks olnud objektiivsete põhjuste vastu puudus  vallavalitsusel  huvi. Lepingute lõpetamise ajaks olid kõigil külavanematel tegemata tööd ära tehtud ja tagantjärele, 11 kuud hiljem, „karistamise“ alused selleks ajaks ära langenud.

Kuid sellega külavanemate üllatused ei lõppenud. Nimelt oli eelnimetatud protokollis punkt 2, kus kirjas: „Teha volitused minetanud külavanematele (va Randvere) ettepanek jätkata külavanema kohusetäitjana kuni külavanemate statuudi alusel legitiimsete külavanema valimiste läbiviimiseni.“ Kas aga nemad sellega nõus on, seda ei küsitudki.

Selle punkti sõnastusest selgub, et külavanemad on oma volitused minetanud ilma et seda oleks eelnevalt küla üldkoosolekul arutatud, elanike seisukohti külavanemate tegevuse suhtes ära kuulatud ja nende vabastamist hääletusele pandud.

Niisiis, külaelanikud küll valisid külavanema, kuid vallavalitsus vabastas ta ametist. Seega seadis vallavalitsus end kõrgemale külaelanike üldkoosolekul otsustatust. Kui külaelanike poolt külavanemana tegutsemiseks antud mandaadi tühistamine vallavalitsuse poolt pole kodanikuühiskonnas demokraatia jõhker allasurumine, siis mis see on? Miks nii toimiti?

See probleem muutub mõnevõrra selgemaks, kui läheme ajas tagasi möödunud aasta sügisesse. Viimsi vallavalitsus otsustas oktoobrikuus moodustada külavanematega koostöö parandamiseks külavanemate komisjoni, mis muudaks vallavalitsuse ja külavanemate vahelise koostöö eesmärgipärasemaks ja teabevahetuse süsteemsemaks. Komisjoni töö oleks määratud selle põhimäärusega. Põhimääruse projekti arutati paar korda, kuid külavanematega  konsensust ei saavutatud. Komisjoni ametliku moodustamiseni ei ole seni kahjuks jõutudki.

 Vallavalitsuse ja külavanemate vastasseisu haripunkt

Detsembris saabus vastasseisus külavanematega omamoodi kulminatsioon.

Randvere külavanem kuulutas välja küla üldkoosoleku, kus oli ette nähtud tema 2008. a. tööaruande ärakuulamine, küla arengukava tegevuskava kaasajastatud projekti (2005–2015) vastuvõtmine ja külavanema valimine.

Üldkoosoleku algus oli paljutõotav. Nõutav kvoorum oli olemas. Kohal viibis kõrgetasemeline delegatsioon eesotsas vallavolikogu esimehe Arne Jõgimaaga – vallavolikogu liige Peeter Kukk ja abivallavanem Jan Trei, kes teatas, et vallavalitsus on volitanud teda teostama sõltumatut järelevalvet koosoleku üle. Vältimaks segadusi  koosoleku käigu protokollimisel lülitati sisse diktofon, millest kohalolijaid informeeriti.

Koosoleku juhatajaks valitud Kristo Madrus teatas juhatamist üle võttes, et külavanema volitused on lõppenud juba 1. märtsist 2008, mistõttu pole mõtet kuulata tema aruannet ja arutada tegevuskava projekti. Abivallavanem, kes oli volitatud teostama sõltumatut järelevalvet, lisas, et tema on Madruse väljaütlemisega nõus.

Koosoleku juhataja läks kohe üle kolmandale päevakorrapunktile ja saalist kostvaid proteste arvesse ei võtnud.

Seega muutis koosoleku juhataja ainuisikuliselt, ilma hääletamata ja abivallavanema heakskiidul, külavanema poolt välja kuulutatud üldkoosoleku päevakorda.

See oli Viimsi vallavolikogu 26. juuni 2007. a määrusega nr 21 kehtestatud „Viimsi valla aleviku- ja külavanema statuudi“ § 8 lg 5 sätte ilmne rikkumine – päevakorraspunkte saab maha võtta need päevakorda pannud isik kuni koosoleku toimumiseni. Antud juhul võis seda teha vaid külavanem.

Seega selgus, et vallavalitsus pani külavanemale süüks teatud statuudinõuete tähtaegse mittetäitmise, mis andis võimukoalitsioonile võimaluse vabaneda ebasobivast külavanemast, ise samal ajal sedasama statuuti rikkudes.

 Vallavalitsuse esindajad nurjasid külakoosoleku

Uue külavanema valimine ebaõnnestus, sest osa osavõtjaid lahkus koosoleku ebaobjektiivse juhtimise ja vallavalitsuse segadustsoosiva tegevuse vastu protestides valimiste eel saalist, mistõttu koosolek tervikuna ja seal “valitud“ külavanema kohusetäitja  ei osutunud legitiimseks.

Seega oli Randvere küla üldkoosolek sobingu tõttu täielikult rikutud. Külavanemal ei lastud tööaruannet esitada ega küla arengukava kaasajastada, s.t täita ülesandeid, mis on tal statuudiga ette nähtud.

Tagantjärele võib öelda, et Randvere külavanema ümber toimunud farss oli proloogiks eelmainitud viie külavanema volituste lõpetamisele.

Külavanemad olid juba pikemat aega olnud valla võimukoalitsiooni silmis ühed „pahad putukad“, kes külaelanike mandaadi ja avaliku huvi alusel esitatud pidevate nõudmiste, eriarvamuste, märgukirjade, allkirjakogumisaktsioonidega jne olid IRL-i juhitava volikogu ja vallavalitsuse karvad turri ajanud. Seepärast nähtavasti otsustaski Viimsi võimuringkond sõnakuulmatutele nende koht kätte näidata ja külavanemad enne valimisi ühekorraga lahti lasta.

 Vaikiv ajastu Viimsis

Selline demokraatia jalge alla tallamine on märk „vaikiva ajastu“ saabumisest Viimsi valda. On ilmne, et Randvere külakoosolek oli koosoleku juhataja Kristo Madruse ja vallavalitsuse juhtkonna poolt hoolikalt ette valmistatud.

Kes sellest võidab ja kes kaotab, näitab lähiaeg. Kas peale neid sündmusi veel keegi soovib külavanemaks kandideerida? On ju külavanemad pidevalt kahe tule vahel. Seadusega ei ole lahendatud küsimus, mis on lahknevate seisukohtade korral külavanema tegevuses ülimuslik: kas külaelanike antud suunised või vallavalitsuse seisukohad?  See omakorda seab külavanema dilemma ette: kuidas käituda? Olukord tekitab kogukonnas pingeid ja vastuolusid.

Juba 2007. aastal saatis õiguskantsler regionaalministrile kirja, milles palus kohalike omavalitsuste korralduse seaduses täiendada külavanema õiguslikku regulatsiooni. Seni on see tegemata.

Sellest on tõsiselt kahju,  sest seoses haldusreformi kavadega, ükskõik millal, mil viisil või mis määral see ka ükskord ellu viiakse, tõuseb aleviku- ja külavanema roll sidepidajana, infovahendajana, kodanikuühiskonna kolmanda sektori esindajana, kohalike elanike avalike huvide kaitsjana vallavalitsuses ja ametiasutustes.

Kas nii on ka Viimsis? Senise võimukoalitsiooni korral – vaevalt küll!

MADIS KAASIK,  Randvere külavanem aastail 2003–2008

Jaga |