Kas elevant s…b kooke või pabulaid?

Vello Lattik,      07. august 2002


Kooke kui lehm või pabulaid nagu hobune?
Te ei tea? Mina ka mitte. Ega tahagi teada, sest elevandi väärtus on londis.
Aga Viljandi folki võib elevandiga võrrelda küll. Pärimusmuusika festival tõi nelja päeva jooksul publiku ette ligi 400 esinejat üle maailma, kuulama 5000 (?) sissesõitnud "karvaseid ja sulelisi", keda kohapeal ka kampsuniteks kutsutakse. Pluss kutsutud prominendid, kes said külalisena prii randmerihma, mis lubas külastada mistahes kontserti isiklikku rahakotti vajamata. Uudistan viieleheküljelist kutsutute nimekirja: silma jäävad Siim Kallase, Toomas Vilosiuse, Signe Kivi, Tõnis Lukase, Indrek Raudvee, Kadri Jäätmaa, Lauri Vahtre, Kaido Kama ja P.-E. Rummo nimed. Kutsutud oli mõistagi ka president, kellel oli ilmselt tegemist mujal. Ehk hirmutas Arnold Rüütlit ta eelkäija Lennart Meri saatus, kellele kui üllatuskülalisele ei suudetud istumist korraldada, nii et president põrandale istus?
"Miks pole kutsutute hulgas näiteks Tallinna linnapead või asespiiker Peeter Kreitzbergi?" küsisin peo peakorraldajalt Ando Kivibergilt.
"Riigikogujaist kutsusime kultuurikomisjoni liikmed. Ärge Savisaare või Kreitzbergi kutsumatajätmises mingit poliitikat küll otsige! Meie parteiasju ei aja."
Korraldajatel seda pattu hingel tõepoolest ei ole. Mõõdukatel küll. Rõõm oli vaadata keni noori tüdrukuid Mõõdukate suvelehte jagamas, kus kenal värvifotol teineteist imetleb ilmselt armunud paar: Toomas-Hendrik Ilves ja ta elukaaslane Evelin Int-Lambot. Juures ka magus lugu, mis sobiks kasutada mõõduka Lauristini þurnatudengitel kui demagoogia näidismaterjali. Folgiga samal ajal lennutati all järve ääres lohefestivalil lohesid. Üks lennumasin põristas ka peamiste peopaikade - Kirsimäe ja Kaevumäe - kohal, sabas tekst: Mõõdukad.
Armas oli vaadata, et keegi püüab 5000 osalejale kinnitada - me oleme ka siin, me oleme olemas. Kahetsusväärne, et meie Keskerakonna prominentidel selleks aega, raha või tahtmist ei jätkunud.
Aga tagasi elevandi juurde.
Arvan, et ühest elevandist rääkimine teeb folgile samuti liiga. Tegelikult oli festival kui elevantide kari, oli kui kihiline tort üsna mitmest folgist, millest osasaamine olenes folkari huvist ja ka rahakotist. Tühja taskuga rahvale sobis tasuta vabalava folk, kust veidi jõukam võib põigata toidutänava folgile ("sest ooper käib ka puhvetis…"). Olid veel Interneti folk ja 60-120 krooniste piletitega vabaõhulaevade folk, kus ma, oi kui häbi, ei tundud ära Väikeste Lõõtspillide Ühingu lauljat Marko Matveret.
Õlut müüdi paarikümnest putkast, 20 krooni tops, aga grupiviisilist laaberdamist ega lällutamist polnud ollagi. Vastupidi - oldi vastastikku vägagi hoolivad, viisakad ja heasoovlikud.
Folk oli vaesema, entusiastliku rahva, noorsoo parima osa rõõmupidu. Mind pani muretsema, kas Keskerakonna noored osalesid sellel suurepärasel festivalil, kus enamik kohalolnud noortest on oma väikestes gruppides tihti ka arvamusliidrid?

Samal teemal:
Folgipidu Viljandis solvas Mõõdukate mootorimüra!
Kuidas kesknoored võtsid osa Viljandi folkfestivalist

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)