Keskerakond oma kongressi EI pärast meedia surve all

MAX KAUR,      10. september 2003


Venemaa poliitikud ütlevad eneseirooniliselt, et tahtsime parimat, kuid välja tuli nagu alati. Just see meenus pärast Keskerakonna IX kongressil Euroopa Liidule EI öelnud avaldusele meedias järgnenud valulikku reaktsiooni.

Enne kongressi ootas avalikkus Keskerakonnalt JAH-vastust Euroopa Liidule, mis tooks viimasedki poliitikud ühele poole barrikaade ja eristaks esimese Eesti teisest.
Nädal enne kongressi esitasid noored respublikaanid Keskerakonnale ja tema esimehele sisuliselt ultimaatumi - nõustuda 100 tunni jooksul Euroopa Liidule JAH ütlema. Sellele järgnes surve kirjutavas ja rääkivas meedias, misjärel kongressi eitav tulemus oli sisuliselt ette määratud. Ma ei arva, et kongressi otsus kujunes protestiks, kuid andes järele survele öelda JAH, oleksime olnud sama iseseisev (vabandust!) kui Mongoolia Rahvavabariik, mis on teatavasti maailma sõltumatuim riik, sest temast ei sõltu mitte kui midagi.

Jaatamiskampaaniat rahastavad kasusaajad

14. septembri lähenedes tuleks JAH-kampaania tegijatel meelde tuletada hitlerlaste propagandaministrit Goebbelsit, kes ütles, et millegi aktiivne pealesurumine annab vastupidise tulemuse. Peaministri europoster on kui järjekordne valimislubadus 9000-kroonise palga või "uue poliitika" kuulsusetus reas. Kui keegi tahaks tõesti Euroopa Liidu kasulikest aspektidest rahvale rääkida, siis peakski ta minema rahva sekka, mitte jääma kõrgele ja kaugele.
Reklaamid maksab kinni tarbija. Eurokampaania puhul on rahastajad ja nende huvid raskemini identifitseeritavad. Tõenäoliselt on nendeks äriga seotud huvigrupid, kes loodavad laiendada turge ja saada kasu Euroopa majandusraskustest. Näiteks Saksamaal on võimalik laenu saada 0,5-protsendilise intressiga.

Referendum ei muuda meie geograafilist asendit

Kampaania lõpusirgel ujusid euroteema kontekstis jällegi pinnale Vene ohuga hoiatajad. Eesti väljajäämisega hirmutajatele vastaksin, et kardan rohkem jänkide, brittide ja venelaste vahele jäämist, kui üksteist tasakaalustavate (kahtlustavate) prantslaste ja sakslastega koos olemist. Eestile tõid okupatsiooni Moskva, Londoni ja Washingtoni sobingud. Ja geopoliitilist asukohta ühegi referendumiga lääne poole ei nihuta.
Mida enam soovitud tulemuse saamiseks rahvast hirmutatakse, seda põikpäisem vastus saadakse. Sellel aga, mida ajakirjandus iga päev kajastab, näib reaalse eluga olevat äärmiselt vähe ühist. Seda näitas kaitseministeeriumi tellitud riigikaitse alane uuring (mai/juuni 2003, Faktum), kus ainsa institutsioonina oli ajakirjanduse usaldajaid vähem (42%) kui mitteusaldajaid (54%). Seega ei maksa uskuda hõiskeid Euroopa Liidu populaarsusest.
Järgmiste valimiste parooliks võiks aga "Viimse reliikvia" ainetel saada lause "Siim ootab konvendi taga metsas."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)