Võru keel ja Võru meel Tallinnas

ÜLO TOOTSEN,      20. aprill 2005


Võrokõisi arvatakse maailmas olevat 70 000 ringis. Palju neid Tallinnas on, ei tea ka täpselt. Igatahes Võru Seltsi asutamiskoosolekule 15 aastat tagasi selsamal mahlakuul, mis praegugi käes, tuli neid kokku üle 200. Juubelipeole tuli nüüd pea samapalju, aga juba koos külalistega "emamaalt", sest tegevliikmete arv on kahanenud ehk poole peale.
Ülepea – mis see Võru Selts, ehk nagu asjaosalised ise nimetavad Tal´na Võro Selts – endast kujutab? Põhikirja 7. punkt kõlab: "Selts taotleb võru identiteedi väärtustamist, koduarmastusele toetuva ühistunde säilitamist ja ajaloolise Võrumaa, mis hõlmab endisi Hargla, Kanepi, Karula, Põlva, Räpina, Rõuge, Urvaste ja Vastseliina kihelkondi, igakülgset ning tasakaalustatut arenemist."
Eestseisuse liige, Tallinnas elav ja töötav, juurtelt ja hingelt võrukas James Paal selgitab seltsi loomise vajadust juubeliks välja antud kogumikus "Tallinna Võru Selts": "Paljud võrumaalased on oma majanduslikest juurtest juba pool sajandit tagasi pöördumatult eemaldunud. Sundkolhoseerimine peletas maainimesed linnadesse, majanduslikult tugevamad pered tehti kulakuteks või rahvavaenlasteks ja küüditati Siberisse, talud jäid tühjaks, hooned lagunesid. Lihtsad maainimesed suruti materiaalselt ja moraalselt mutta. Paljud leidsid majandusliku väljapääsu linnadesse elama asumisest, kus oli ka hõlpsam tööd leida."
Veelgi intensiivsemalt käib see protsess praegu, sest noored, kellel pea ja võimalused lubavad haridust omandada, omandavadki selle, aga jäävad ka linna elama, maale tagasi tulevad vähesed.
Võrukad aga leidsid, et oma meele- ja keelepärast kogukonda on võimalik ka pealinnas luua, et koos käia, "oma keeles" kõnelda, laulda, näitemänge kirjutada ja neid ise mängida. Ehk olulisim ongi oma keelt säilitada. James Paal jätkab: "Maailmas arvatakse olevat kuni 4000 keelt. Murdeid ja dialekte on kümneid kordi rohkem. Mõnede keeleteadlaste hinnangul võib keeltest üleilmastumise tingimustes 21. sajandi jooksul hävida 90%, optimistlikumate arvates umbes 50%. Nende prognooside taustal tuleb näha ka eesti keele ja murrete tulevikku."
Võru keele ja meele edasipüsimise on oma mureks võtnud ka Võru Instituut, olles jõu ja nõuga abiks Võro Seltsile.
Seltsi ajalukku tagasi vaadates tuleb tunnustada ja tänada idee genereerijat Alan Reinu, Ants Silda, Ants Kõivu, Jaak Leimanni. Kõik vähemalt võrumaalastele tuntud nimed. Seltsil on palju aktiivseid inimesi. Nii sai kokkutulekul imetleda käsitööringi Lõkaklubi ilusaid pitse, kudumeid ja pilte, kuulata naisansambli Liiso lõbusaid, ka võrukeelseid laule Tea Nopri juhendamisel, vaadata asutajaliikme ja auesimehe, näitekirjaniku ja näitejuhi Ants Kõivu murdelist näitemängu "Velle" näiteringi Hüdsi esituses. Seltsil on palju sõprusseltse. Kohtumisi ja külaskäike on tehtud küll Lätimaale liivlaste juurde, küll Soome, Prantsusmaale ja isegi ESTO 2004-le. Ka juubelipeole tõid külakosti pealinlaste Raavise huviklubi tantsurühm Raabis ning Võrumaa mehe Alvar Luha pillimehed Hüürust.
Kultuurilooliselt on väga tähtis, et eesti keele murdeid ei unustataks, võru murret nende seas. Võru Seltsil eesotsas oma esinaise Viivi Eksta ja ta tarmukate asetäitjate Linnu Mae ja Külli Müürsepaga on selles tänuväärne, aga ka vastutav osa. Nagu muidugi kõigil teistel siin nimetamata aktiivsetel eestseisuse liikmetel ja ringijuhtidel.
"Tallinna Võru Seltsil on võimalik tulevikus alles jääda siis, kui on piisavalt aktiivseid liikmeid. Tegusateks liikmeteks peaksid astuma nii noored kui vanad, prominentsed ja eksprominentsed Tallinna võrokesed, kes tahavad saada valimistel võrokeste hääli ja nõustada pääliinast Võrumaa majanduse ja kultuuri arengut," paneb teenekas eestseisuse liige James Paal lõpuks südamele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)