Igaühe eest: sünnitoetusest pensionitõusuni

URMI REINDE,      26. oktoober 2005


Uut riigieelarve eelnõu kommenteerib Riigikogu Keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar

Missugune tõotab tulla 2006. aasta riigieelarve nägu Keskerakonna kui ühe valitsusliidu osalise seisukohalt?
Valitsusliit on üsna üksmeelselt igaüks oma eelistused eelarvesse kokku kirjutanud. Seda kõike iseloomustas rahandusminister Aivar Sõerd võrdlemisi põhjalikult eelmisel nädalal Riigikogu ees esinedes, kui toimus riigieelarve esimene lugemine.
Keskerakonnale on peamine märksõna kõige lühimalt väljendudes samasugune, nagu kõlas meie hiljutine valimisloosung: igaühe eest.
Pensionitõusu suuruseks oleme arvestanud 1,66 miljardit krooni. Me viisime ellu oma põhilise valimislubaduse tõsta otsustavalt pensione, sest sel põlvkonnal ei ole tõesti aega oodata.
Esmakordselt kavandab Eesti valitsus eraldada 100 miljonit krooni pensionikindlustussüsteemi reservide täiendamiseks. See on väga suur asi, mis tagab pensionäridele tulevikukindluse.
Keskerakonda on tõepoolest rohkem seostatud pensionäride kaitsega, ja tuleb tunnistada, et mõnigi kord kõlab see nagu süüdistus. Samas ei taha need süüdistajad näha, et meie alustasime Tallinna koalitsioonis esimesena 5000 krooni maksmist lapse sünni puhul.
Kui Reformierakond on tõesti enam propageerinud vanemapalka, siis meie oleme sinna kõrvale pannud lastele tasuta koolilõuna. Lapse kasvamine ei lõpe ju vanemapalga lõppemisega.
Nüüd suurendab juba üleriigiline eelarve sünnitoetust 5000 kroonini ja vanemahüvitise maksmist pikendatakse 14 kuuni. Ning kõigile põhikooli õpilastele tagatakse tasuta koolilõuna.

Need arvud iseloomustavad eelarve sotsiaalset poolt. Mida on oodata majandusvaldkonnas?
Rõõmustada võivad need ettevõtjad, kes kavatsevad elu ja oma majandustegevust edendada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) abiga. Eraldised ettevõtluse toetamiseks sellele sihtasutusele suurenevad ligi 260 miljonit krooni. Sihtasutuse käsutuses olev kogusumma ulatub siis juba 764 miljoni kroonini.
Selgelt Keskerakonna programmist on eelarvesse sisse kirjutatud jätkuv munitsipaalelamuehituse rahastamine. Vajalikud vahendid on eraldatud krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutusele KredEx. Järgmise aasta eelarve seaduseelnõu näeb KredExile ette 50 miljonit krooni, mis on 30 miljonit enam kui tänavu.
Teehoiu rahastamiseks on 2006. aastal plaanis kulutada 2,6 miljardit krooni. Seda on ligi 350 miljonit enam kui sel aastal.

Mida head on loota kohalikel omavalitsustel?
Selle 2,6 miljardi krooni hulgas, mis läheb üleriigiliseks teehoiuks, on üle kahe korra suurenenud ka need rahad, mis lähevad kohalike omavalitsuste teede olukorra parandamiseks.
Üle nelja aasta on suurendatud kohalike omavalitsuste tasandusfondi ning ka kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumisi.

Kui 2005. aastal nõudis Keskerakond kõige enam pensionitõusu ja tasuta koolitoitu, mis ongi juba ellu viidud, siis mis Sinu arvates võiks olla järgmise aasta suurim sõnum eesti rahavale, mille üle eelarves rõõmustada?
Õpetajate palk muidugi! Eelarve eelnõus on kirjas täiendavad vahendid pedagoogide palga kasvuks kogusummas 153 miljonit krooni. Sealhulgas munitsipaalkoolide õpetajatele läheb palgatõusuks 90 miljonit krooni.
Riigikoolide pedagoogidele on ette nähtud kokku 26, 7 miljonit, ja see number on võrreldes praegusega kasvanud 22,8 protsenti.
Kutseõpetajate palgatõusuks minev summa on 36,3 miljonit krooni.

Mis muret teeb?
Kõrge inflatsioon. See on juba praegu märgatav ja tõuseb veelgi seoses kavandatavate kütuse ja mitmete kommunaalteenuste hindade tõusuga. Rahandusminister ütles küll, et inflatsioon kiireneb ka teistes Euroopa Liidu riikides, aga murelikuks teeb, et Eestis on see üks kiiremaid – 2005. aastal tervelt 4,2 protsenti. Eestis põhjustas seda lisaks hüppeliselt tõusnud kütusehindadele just eluasemekulude suurenemine ning ka 1. märtsil toimunud elektrihinna tõus.
Inflatsioon on paratamatu – selle majandusteoreetilise algteadmisega peaksime elama ja seda oma eelarvete planeerimises arvestama.

Ajakirjandus on juba nimetanud 2006. aasta eelarvenumbrit 61,2 miljardit hiiglaslikuks. Samuti on tajuda justkui ettevaatlikku suhtumist tänavuse aasta erakordsesse majanduskasvu, mis on 8,7 protsenti. Majanduskasv on olnud nii kiire, et ületab viimase 10 aasta keskmist, mis on olnud 6,1. Kas see ei tekita valitsusel teatavat peapööritust?
Ma tsiteeriksin siinkohal rahandusminister Sõerdit, kes avaldas Riigikogu kõnetoolis oma ettekannet sisse juhatades mõtte, et kui riigieelarve ei teeni rahvast, on rahamaailm inimese peremees. 2006. aasta riigieelarve numbrid on kirja pandud, silmas pidades nii tasakaalustatud eelarvet kui ka riigi tasakaalustatud arengut. Eelarve on läbipaistev ja jätkusuutlik.
Valitsusliit, sh ka Keskerakond, on selgel seisukohal, et majanduskasvu tulemused peavad kajastuma kõigi inimeste heaolu tõusus.
Kui kaua me peame rääkima, et hästi elab ainult üks viiendik rahvast? Eelarvega ja riikliku poliitika suunamisega saame ju eelarves läbi viia selle tahte, kuhu me tahame oma riigiga jõuda. Ma ei saa isegi aru, miks seda juba varem tehtud ei ole.
Intervjueerinud

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)