Andres Lutsar: Õpetaja töö on püha

ANDRES LUTSAR,      30. august 2006


Juhendada ja innustada noori – see on suur vastutus. Õpetaja töö on püha, selles sisaldub võimalus kujundada terveid eluviise ja hingelist puhtust, juurutada käitumisnorme, äratada lugupidamist vanemate inimeste vastu.

Samas tuleks äratada noortes huvi saada kord ka ise õpetajaks. Sellise tegevusega hõivatud noorest tavaliselt ei tule seaduserikkujat – isegi väliselt jõhkrad spordialad nagu poks, karate, kick-boxing seab tark treener ülima kultuuri raamidesse.

Judo on tee õpilasest õpetajaks

Judospordis on eriliselt rõhutatud väline ja sisemine puhtus, austus õpetaja ja partneri vastu. Judokultuuril on isegi kõik religiooni aspektid. Saada tugevaks ja väärikaks, harjutades "eluvõitluse mängu", milles omandatakse õpilasvöö (kyu) ja meistrivöö (dan) – nõnda kujunebki igast õpilasest õpetaja. Olles õpetanud judot, sambot, enesekaitset juba aastakümneid, julgen soovitada ka teiste spordialade õpetajatele teatud aspekte judo õpetamise ja omandamise metoodikast.
Siin omab ülimat tähtsust vaimne aspekt. Näiteks võitlusmatsh (shi-ai) kujutab endast kahe atleedi kui erineva isiksuse võrdlust – kumb neist on kaugemal "teel täiusele". Täna ja praegu sa kaotasid. Sa kummardud võitjale, sest ta oli sellel teel jõudnud kaugemal. Su kaotus kätkeb aga võitu, kui teed oma kaotusest õiged järeldused. Ja sul jääb võimalus eeloleval ajal heastada kaotus iseenda taseme täiustamise kaudu.
Aga kui enne võitlustatamile astumist su südant läbistas hirmuvärin, oled isegi ametliku võidu korral selle matshi kaotanud! Kaotanud iseendale.
Õpetaja ehk sensei osa judokate kodanikuks ja isiksuseks kasvatamisel on määratu. Täielik pühendumine treeningutel ja sisemise rahu harjutused (zen) vormivad tasakaaluka, tagasihoidliku ja ülimalt viisaka inimese.

Judo on enam kui sport

Suur jaapani filosoof ja praktik Jigoro Kano (1860–1938), kes oli ka oma riigi kultuuriminister ja olümpiakomitee juht, andis judo täiusliku süsteemi "nagu ema sünnitab terve lapse": "Ma lõin inimkonna jaoks eetilis-moraalse võitluskunsti judo. Las noored mehed kohtuvad ausas võitluses tatamidel, mitte sõjaväljadel."
Nii ongi judo enam kui sport. Judo on intellektuaalsete, moraalsete ja füüsiliste omaduste täiustamise süsteem väärtusliku inimisiksuse kujundamisel rikkuseks iseendale, perele, rahvusele ja inimkonnale. See ongi judo lõppeesmärk.
Judo omandanu saab olla tõeliselt õnnelik inimene. Mida rohkem on riigil õnnelikke kodanikke, seda tervem on rahvus. Sellepärast, Eesti tuleviku nimel, soovitan seda ala õppida ja harjutada.
Judo sümbol on valge kirsiõis (sakura) punase päikesekeraga selle keskel. See tunnusmärk tähendab: sa näed kirsikujulises vanas peeglis iseennast eluvõitluse puhtuses (valge) ja kires (punane). Ühtlasi kätkeb kirsiõis elu lühiduse ja ilu kajastust. Ka Jaapani lipp on valge, keskel punase päikesekera kujutis. Sellelgi on tähendus: ela maailmas püha päikese all nii, et iga päev oleks suursündmuseks su elus, mis on ajutine nagu kirsiõie õitsemine.

Eetilis-moraalne ja sportlik kasvatussüsteem

Eestlaste, meie keele ja meele säilimine omal maal – kas see pole üheks edu hoovuseks, kui noorsugu omandab judo?
Judoharidus sisaldab ka enesekaitseõpetust, mida võistlustel ei kasutata, kuid mis omab praktilist väärtust kuritegeliku ründe puhul, appiruttamisel, politseitöös, armees, lavaliste võitlusstseenide paikapanekul.
Enesekaitse algoskuste omandamisel on eriline väärtus seaduserikkumistele vastuhakkamisel – see on tõhus preventiivne tegevus. Õppida saab seda koolis, klubis, firmas, välilaagris – vaja lähevad tatami (võitluspind), vöö ja kimono.
Iseenesest mõista on õpetaja (sensei) osa siin määrav: peale rituaalide, elufilosoofia, õiguskuulekuse jm õpetab ta kodanikuks olekut ja erinevatest riikidest pärit inimeste sõprust. Meil Eestis on see efektiivne ka integratsiooniprotsessis ja rahvusvaheliste suhete edendamisel.
Valmisolek tõrjuda kuritegelikku rünnet ja kurjategijat kinni pidada, julgus, oskus ja otsustavus kannatanule appi rutata teeb judot õppinust õiguskorra aktiivse kaitsja, politsei ja turvateenistuse abilise, tuleb abiks naabrivalve ja kodukaitse tegevuses. Juba teadmine üldrahvalikust löögijõust paneb kurjategijad paljuski taltuma.
Judo- ja enesekaitseõpetus kooliprogrammis ning judomängud lasteaias – see on isiksuse arendamise tee.
Lõpetan Haridus- ja Teadusministeeriumist mulle 19. oktoobril 2004 saadetud tõdemusega: "Nõustume Teiega, et enesekaitsega seonduv on tänapäeval aktuaalne ning kindlasti aitab judo eetilis-moraalse kasvatussüsteemina kaasa õpilaste füüsiliste ja vaimsete ning intellektuaalsete omaduste kujundamisele. Samuti võib judo-alast tegevust kehalise kasvatuse tundides, klubides või kursuste raames käsitleda preventiivse vahendina kuritegevuse ja vägivalla vastu."

FOTO:
PÄÄSUSILMA LASTEAIAS: Treeningtund on lõppenud ja Daniel-Markus Vardja saab treener Andres Lutsarilt kiita. Meheks kujunemine algab juba eelkoolieas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)