Keila haiglale nõutakse tulevikku tagasi

TIIT MAKSIM,      06. detsember 2006


Kohalikku rahvast muserdanud murele väikesesse Keilasse ehitatud suurhaigla püsimajäämise pärast – selle kohal rippus uutmiskirves – tõotab tulla õnnelik lõpp. Harju maavalitsus pani kokku omavalitsusjuhtidest ja tervishoiuspetsialistidest töörühma, kes selgitab välja vajadused ja võimalused taasrakendada praegu kasutamata seisvad haiglaruumid inimeste tervise ja elujõu tagamisse.

Päevselge on, et ka Harjumaal, kus pealinna haiglad on lähedal, vajavad perearstid kohalikku haiglat, kuhu patsient pääseks kiiresti ravile. Loomulik on, et sama haigla korraldab ambulatoorset eriarstiabi ning tagab labori- ja röntgeniuuringute tegemise. "Mida aga peale hakata uhkete analüüsidega, kui pole võimalik hädatarvilikku ravi otsekohe osutada? Kas tõesti loota kiirabi "kaasabile"?" – laiutas käsi Keila haigla sisehaiguste osakonna juhataja dr. Andres Peri, kõneldes Eesti Ajakirjanike Liidu pressipäevast osavõtjaile valust ja vaevast, mida perearstil tuleb mõnikord näha hospitaliseerimist vajajale ümberkaudsetest haiglatest vaba voodikohta taga ajades.
Keila hiidhaigla ehitati kunagise tsiviilkaitse eesmärke silmas pidades – eelkõige katastroofimeditsiini tarbeks. Kas hirmpikad haiglajärjekorrad pole omalaadi katastroofimärgid?

Töömaa on ülilai

Keila haigla vastutusala on pretsedenditult lai – valglinnastumise tõttu peetakse võimalikuks kõnelda isegi kuni 120.000 elanikust. Suurlinna geograafiline lähedus ei tee ravivõimalusi kõigi tavainimeste jaoks alati sugugi kättesaadavamaks – näiteks paigus, kus puudub ühistransport või on seda vaevarohke kasutada.
Siiski nii kurjakuulutavaks, kui Eesti haiglavõrgu Rootsi-pärase uutmise puhul algul kardeti, haigla olukord siiski ei kujunenud. Sisehaiguste palatites on 30 kohta ja pulmonoloogiahaigete jaoks 15 kohta. Näiteks pole paldisklasel vaja pikaleveninud kopsupõletikust terveneda Tallinna haiglas, kus teised ootel: "Saa kiiresti terveks ja lase mind tõvevoodisse!" Lihtsamatele, lõikusteta kirurgilistele haigetele on jäetud 20 voodit. Hooldusravi saab anda 100 inimesele. Ei puudu erakorralise meditsiini üksus.
Mullu käima pandud 40-kohaline psühhogeriaatriaosakond, mida juhatab dr. Jüri Ennet, on juba lootusetult täis.
Tallinna suure aktiivravijõudlusega haiglate lähedalolek on üha akuutsemaks teinud toetava ravi võimaldamise – hooldus- ja taastusravi nõuab sageli pikemat haiglasolekut. Seepärast tegutseb siin AS Keila Taastusravi Keskus.
Enamasti sobib selleks iga n-ö lihthaigla, kus pole keerukaid-kulukaid seadmeid, kuid on oskuslikud töötajad.
Et kohaliku personali töömotivatsiooni hindavad asjatundjad kõrgeks, peavadki Keila haigla potentsiaali täielikuma kasutamise pärast muretsejad eriti silmas statsionaarse hooldus- ja taastusravi laiendamist.

Lipukiri: inimlikkus

Vananev elanikkond vajab hoolitsust ja turgutust. Sellest, et haigla ühte eraldiasuvasse tiiba võiks majutada 80-kohalise piirkondliku hooldekodu, mis teeniks mitmeid kohalikku omavalitsusi, on nii Keila valijad kui ka linnaelu korraldajad rääkinud juba ammu, kuid lahendus on ikka veel n-ö horisondil.
Inimlikule tasemele jõudmiseks öeldakse vaja minevat praegusele 200 voodikohale lisaks veel 330. Ruume ja personali selleks jätkuks.
Haiglahoonetes sisalduva rakendusressursi kasutamine on Harju maavanema Värner Lootsmani sõnul äärmiselt oluline maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu seisukohalt.

Pildiallkirju:

Keila haigla (alates 2003. a ametlikult: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Keila korpus) on kõigest 18 aastat tagasi valminud tolle aja kohaselt gigantne (41 000 m2) konglomeraat.

Sisehaiguste osakonna juhataja Andres Peri tunneb muret perearstide vaeva pärast. "Vabu kohti ei ole" on haiglates üsna tavapärane seis.

Kodukandis ravil või hooldusel olevat pereliiget saab vaatamas käia kas või iga päev.

Igast küljest pakub roheluse rüppe asetunud haigla igasuguseid vaateid.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)