Kes murendab NATO-t ja lagundab USA-d?

Igatahes on juba selge, et Afganistani sõda praegusel moel pole kuidagi võidetav. Inglased ütlesid omal ajal endi kogemuste põhjal: „Maailma on kerge vallutada, aga võimatu valitseda." Et seda teha, peab muutma kapitalistlikku süsteemi. 26 miljardit dollarit, mis oli ette nähtud Afganistanis 620 koolimaja ehitamiseks, kasutasid rikkad vaeste hurtsikute buldooseriga kokku lükkamiseks ja oma paleede ehitamiseks; järele jäi plakati jagu, millel koolimaja plaan, mis torgati koolikrundil asuva teiba otsa.

Kapitalistliku USA riigivõlg on 1,6 triljonit, millest triljon kuulub kommunistliku hõnguga Hiinale, kes ei sõdi. 26% USA sildadest on nii amortiseerunud, et väiksemagi maavärina korral võivad kokku kukkuda.

Eestist on lahkunud 130 tuhat inimest, samapalju on töötuid. Ei jätku raha toiduks ega vanainimeste ravimiseks. Linnad uppusid talvel lumme, aga NATO nõupidamise tarvis Tallinnas hoidsime 70 miljonit ja ehitame miljardeid maksvat Ämari lennubaasi, et Ameerika merejalaväelased saaksid sealt marssida Narva suunas.

Kaua me ikka lolli mängime? Kas seni, kuni viimane eestlane Maarjamaal kärvanud? Või võtame enne mõistuse pähe, päästame Eesti ja Ameerika hävingust? Aitame vaest Obamat temale jäetud sõdade lõpetamisel ja rahutilkade kokkukogumisel?

Astume NATO-st välja, moodustame neutraalse, relvavaba rahutsooni? Alates Ahvenamaast, mida suurriigid ei ründa, vaid kaitsevad juba 120 aastat, - edasi tulevad Soome, Poola, Ukraina, Gruusia. Järelejäänud NATO liikmed ja suurriigid tagaksid sellise rahutsooni puutumatuse. Meie arendame ja varustame Kaitseliitu ja Päästeametit tasemeni, et oleksime ka väikeriigina võimelised korralikult abistama suurt sõjalist organisatsiooni meditsiinis ja päästetöödel.

Näiteks kreeklased võitlevad oma heaolu eest nõnda et suled lendavad ja Euroopa Liidu alustalad pragunevad. Poola toob rahapuudusel oma väed Afganistanist välja. Miks meie peame oma rahva heaolu arvel ja kasvõi hääbumise hinnaga toetama suurriike nendevaheliste arvete klaarimisel?

Aastakümnete jooksul ei ole suur sõjaline organisatsioon jõudnud selgusele § 5 suhtes: kellele minnakse appi, keda kaitstakse, kellele karatakse kallale, kellele müüakse relvi - omadele või vaenlastele?

Aga 80% eestlastest on NATO-st vaimustuses. Kui ka töötute armee tühja kõhu korisedes rõõmuga jälgib NATO lennukite uljast ülelendu, mis nende toidu- ja raviraha arvelt kinni makstakse, siis on see rahva tahe.

 Kas paneme uljalt samas vaimus edasi?

ANTON JÕKS, Räpina, Põlva maakond

Jaga |