Nädala juubilar ISAIAS AFEWERKI 70

 Eritrealased ei ole pärisneegrid, vaid midagi vahepealset. Välimuselt paistavad nad mulattidena, olles justkui kombinatsioon valgest ja mustast rassist. Eks see tulene sellest, et Araabiamaad on niivõrd lähedal. Eritrea rahvas on esteetiliselt ilus ja sihvakas. Eritreas räägitakse mitut erinevat keelt. Kristlus ja islam on peamised usundid, moslemite arv on aga selges tõusutrendis.

Muide, Eritrea ja tema naaber Etioopia olid maailmas esimesed riigid, mis võtsid kristluse vastu riigiusuna. See juhtus juba 4. sajandil, ehk Maarjamaast lausa 1000 aastat varem. Ka president Afewerki ise on Eritrea õigeusukiriku liige.

Isaias Afewerki sündis 2. veebruaril 1946 Asmaras, mis täna on Eritrea riigi pealinn, aga tollal oli üks Etioopia linnadest. Koolis oli Isaias tubli õpilane, sai häid hindeid ja võeti hiljem vastu prestiižikasse Addis Abeba ülikooli inseneriks tudeerima. Õpingud jättis ta aga pooleli, sest liitus 20-aastaselt Eritrea iseseisvusvõitlusega. 1967 sõitis Afewerki koos oma võitluskaaslasega Hiina Rahvavabariiki sõjalisele ja ideoloogilisele väljaõppele, ning kaks aastat hiljem kodumaale naastes sai temast juba Eritrea Vabastusrinde poliitkomissar. Noor Isaias oli pikka kasvu, nägus ja temperamentse iseloomuga ning tõusis vabadusliikumise ridades kiiresti. Arvatavasti Hiinas, aga võimalik, et juba enne sinnasõitu, nakatus Afewerki marksistlikusse ideoloogiasse ja pidavat seda usku tänini olema.

Eritrea on üks selliseid riike, mis on maailmas USA ülemvõimule n-ö jalgu jäänud. „Eritrea ei ole müügiks!“ on Afewerki korduvalt kinnitanud. USA valitsusele selline vastus ei sobi. Sinu riik peab olema müügiks, kui soovid olla USA valitsuse silmis „heas nimekirjas“. Seda teavad Eesti paremkreenis poliitikud imehästi, sest nende loosungiks on alati olnud „Eesti müügiks! Kõik müügiks!“. See on neile ka Maarjamaal võimu kindlustanud. Afewerki otsustas, nagu Liibüa endine liider Gaddafi ja Süüria juht Assad, ujuda vastuvoolu. Sellel on aga oma kõlvatu hind.

 Afewerki ja Eritrea on huvitav ka sellepoolest, et on sõber kahe riigiga, kes teineteise päevapealt hävitaksid – Iraani ja Iisraeliga. Selliseid riike pole maailmas palju, kes suudaksid nende mõlemaga ühtviisi sõbralikes suhetes olla.

 Vabalt võib öelda, et president Afewerki on tänase Eritrea riigi isa. Kui Afewerki sai kunagise Eritrea Vabastusrinde juhiks, suutis ta liikumises valitsenud erimeelsused likvideerida ja panna kogu organisatsiooni tööle ühe eesmärgi saavutamise nimel. Seatud siht saavutati ja Eritreast sai iseseisev riik, kuigi nii mõnelgi teisel riigil olid temaga hoopis teised ja sootuks kurjemad plaanid. Siin saab tõmmata paralleeli Eestiga, mille iseseisvumisest polnud ka just iga riik huvitatud.

 Mööda ei saa minna tõsiasjast, et president Afewerkit süüdistatakse väga paljudes inetutes ja hirmuäratavates pattudes, nagu näiteks oma poliitiliste vastaste mahasurumises, vaigistamises, arreteerimises, vangishoidmises, tagakiusamises ja tapmises. Räägitakse, et Eritrea armee teenistusest on kohati lausa võimatu erru minna. Ajakirjandusvabadust ei pidavat Eritreas eksisteerima. Kõigele lisaks pidi kristlasest Afewerki veel ka rahvusvahelist islamistlikku terrorismi toetama, ja mida jubedat kõike veel.

Meie ju siin Eestis teame, mida see „vaba“ läänelik meedia endast kujutab ja kelle huvides oma lugusid toodab, nii et ei tasuks kõike uskuda, mida president Afewerki kohta pajatatakse. Meenutame kasvõi seda, et Iraaki mindi sisse massihävitusrelvade ettekäändel, aga neid pole siiani leitud, kuigi olemas olevat olnud „kindlad“ luureandmed.

 Jah, Eritreast põgenetakse, aga Süüria põgenikevool on kordi suurem. Ära ei tasuks aga unustada, et nii Süüria kui ka Eritrea pagulasmasside põhjustajaks on USA valitsuse poliitika. Etioopia Eritrea-vastast tegevust toetab ja rahastab justnimelt USA valitsus. Täpselt sama käekiri avaldub ju ka Süürias, ja sedaviisi olid lood Liibüas. Igasugune sõjaline konflikt toob endaga paratamatult kaasa põgenikud. Süüdimatu USA valitsus ei taha neist aga midagi kuulda.

Loomulikult on Afewerki karmi käega riigijuht, kes hoiab Eritread oma raudses haardes. Fakt on aga see, et Eritrea ei ole lihtne riik ja eritrealased kerge rahvas juhtida. Afewerki on kõik need aastad olnud selleks ühendavaks ja, tõele au andes, nii mitmeski mõttes asendamatuks liidriks. Mis oleks aga alternatiiv? Paraku kaos, nagu näitavad kurvad kogemused Afganistanist, Iraagist, Liibüast või Süüriast. On tarvis aru saada sellest, et kahjuks on maailmas lihtsalt veel palju piirkondi, kus on vaja autoritaarset riigijuhtimist ja kus diktaatori mahavõtmine ei teeks valitsevat olukorda riigis paremaks, vaid hoopis hullemaks.

 Sestap ei tõtanud minagi Afewerkit ühemõtteliselt maha tegema. Pealegi, tal oli eile ju tähtis juubel!

 PRIIT KUTSER

Jaga |