Pensionär läheb panka

Niisama lihtne ongi: kaart õigetpidi lõhesse, siis neli koodinumbrit, vajuta ühele neljast nupust (100, 300, 500, 1000), ja ongi korras.

Mis edasi, seda näitab tekst keskel klaasi taga. Klaasitagune pind on aga tume. Oh häda! Minu viis korda opereeritud silmad seda värvilisel taustal kirja lugeda ei näe. Näen vaid ülalt esimest rida, mis on heledamal pinnal. Nii nagu ajalehest ei näe lugeda värvilisele pinnale trükitut. Lehte lugedes saab kasutada luupi. Aga pangaautomaati kasutades? Arvutil on teksti tagapõhi valge ja lugemisega ei ole raskusi; on selge, et pensioniamet mulle sügavpuuet ei annaks. Ei tea, miks pangal peab tekst olema tumedal taustal?

Kui elaksime turumajanduslikus riigis, siis meie kahe pensionäriga majas oleks pensionide kojukanne arvatavasti 60+5 krooni. Sel juhul oleksin nõus ka kojukanderaha maksma. Sotsiaalministri ja tema ametnike tegevusest võib aga järeldada, et nemad ei ela turumajanduslikus riigis. Jah, ega meie riik ei ole eriti turumajanduslik ega demokraatlik. Meid valitseb parlament ja turumajandust hõlptulundus. Selleks on mänguautomaadid, börs oma aktsiatega, pankadel – investeerimisfondid, krediidikaardid, pensionifondide hoiutasud, SMS-laenud. Lisaks veel suured ajalehed reklaami kaelamäärimisega, kinnisvaraarendajad jne.

Kui minu kodukülas elas mees, kes tegi järele tsaaririigi rublasid, sai temast tagaotsitav. Siis pages ta Ameerikasse, kus tegi äri Saaremaa mahamüümisega. Praegu aga müüs Mart Laar Eesti demokraatia ja rahva friedmanlastele katsejäneseks, saades preemiat või töötasu 4,6 miljonit krooni.

 ILMAR PALGI, Põltsamaa

Jaga |