Hõimurahvas toetas valitsust

ENN EESMAA,      26. aprill 2006


Ungari tõuseb haruharva maailmauudiste esilehekülgedele. Sel kevadel on meie hõimurahvast kirjutatud peamiselt seoses üleujutuste ja valimistega. Pühapäeval toimunud üldvalimiste teises voorus said valitseva koalitsiooni erakonnad parlamendi 386 kohast 210 – tosina jagu rohkem, kui neil praegu on.

Peamine opositsioonipartei Fidesz endise peaministri Viktor Orbaniga eesotsas saab parlamendis 165 kohta. Pühapäevane valimisaktiivsus oli nadim, kui valimiste esimeses voorus, mil hääletas üle 60% neist, kel selleks õigus.
Ungari Sotsialistliku Partei ja nende koalitsioonikaaslaste liberaalsete Vabade Demokraatide jätkuv edu on väikestviisi ajaloolise tähendusega saavutus. Pärast kommunistliku võimu alt vabanemist pole veel kellelgi Ungaris õnnestunud üldvalimisi kaks korda järjest võita.
44-aastane peaminister Ferenc Gyurcsany on õpitud erialalt pedagoog ja majandusteadlane, poliitikasse tuli ta noorsoo-organisatsioonide kaudu. Peaminister Peter Medgyessy valitsuses oli Gyurcsany alates 2003. aasta maist laste-, noorte- ja spordiminister. Ta räägib vabalt inglise keelt ja on nelja tütre isa. Pärast Medgyessy skandaalisugemetega tagasiastumist sai Gyurcsany'st Ungari Sotsialistliku Partei peaministrikandidaat. Riigipea Ferenc Madl esitas ta valitsusjuhi kandidaadiks ning Rahvusassamblee valis Gyurcsany 29. septembril 2004 peaministriks.
Tõenäoliselt jätkab välisministrina 60-aastane majandusdoktor Ferenc Somogyi, kellest 1997. aastal sai Ungari NATO-ga liitumise delegatsiooni juht.

Euroopa Liiduga liitumise kutse sai Ungari koos Eesti, Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Küprose, Malta, Poola ja Tshehhiga detsembris 2002. Liitumisreferendum toimus aprillis 2003 ja tulemus oli soodne – 84% hääleõiguslikest kodanikest, kes referendumist osa võtsid, pooldasid Ungari liitumist EL-iga. See oli kindel signaal, sest Ungaris on referendumitulemus siduv. Kui see olnuks eitav, oleks Ungari samas küsimuses uue referendumi võinud korraldada alles 2013. aastal. Ungari on juba ratifitseerinud Euroopa põhiseaduse lepingu ning ootab sama ka hõimuvendadelt Eestis ja Soomes.

Tänase Ungari suuremateks probleemideks on pidevalt kasvav välisvõlg, mis juba ületab kuut protsenti SKP-st. Poolteise aastaga peab see poole võrra vähenema, muidu pole Ungaril lootust eurotsooni riigiks saada isegi aastal 2010. Eelarvedefitsiit ootab vähendamist, reformimist vajavad haldussektor ja tervishoid. Valimiste eel lubasid paljud erakonnad ungarlastele madalamaid makse, kõrgemaid pensione ja riigipoolset panust energiatariifide vähendamisel.

Eestil on Ungariga eeskujulikud suhted. 2000. aastal käis tollane peaminister Orban esimese Ungari valitsusjuhina Eestis visiidil. Oma ametiaja esimese välisvisiidi tegi detsembris 2000 Eestisse Ungari tollane riigipea Ferenc Madl. Ta käis meil ka augustis 2004. Läinud kuul käis Eestis Ungari praegune riigipea Laszlo Solyom.
Lennart Meri käis Ungaris visiidil 1997. aastal. Arnold Rüütel on hõimurahva juures visiidil käinud koguni kahel korral – septembris 2002 ja aprillis 2004. Eesti esimeseks saadikuks tollases Ungari kuningriigis oli aastail 1921–1922 Karl Menning. Täna esindab ja kaitseb Budapestis Eesti huve Toivo Tasa. Ungari suursaadikuks Eestis on Istvan Mohacsi. Tallinnas töötab ka Ungari Instituut.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)