Soome võimuparteil tihe koostöö Ühtse Venemaaga

Koostöö riigi või partei või ettevõttega või mis iganes institutsiooniga on võib-olla hea ja ainus õige samm ühel ajal, aga paar aastat hiljem enam mitte. See kehtib ka koostööle Venemaa võimuparteiga Ühtne Venemaa – millega ka Soome suurimatel parteidel oli vägagi aktiivset koostööd veel paar aastat tagasi.

Vanhanen ei pooldanud sanktsioone

Soome Keskusta, ehk Keskerakond, on hetkel Soome valitsuse juhtiv partei, ja on teinud aastaid lähedast koostööd Ühtse Venemaaga. Soome meedia avaldas juba paar aastat tagasi Keskusta ja Ühtse Venemaa vahelise koostöömemorandumi, mis on pärit aastast 2009. Asi on täitsa normaalses ja igati mõistlikus parteidevahelises lepingus, kus lepitakse kokku kahe partei ja kahe riigi koostöö süvendamises, aga ka Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste suhete edasises parandamises.

Kõnealuses memorandumis mainitakse eraldi näiteks keskkonna-alast koostööd, energiakoostööd, majanduskoostööd ning Läänemere piirkonna arendamist.

Tõsi küll, Keskusta tollane esimees Matti Vanhanen pole kunagi allkirjastanud seda koostöömemorandumit, sellest hoolimata, et on alati suhtunud Venemaasse mõistlikult ja austusega – nagu naaberriiki ikka. Krimmi kriisi käivitudes aastal 2014 Vanhanen ei pooldanud Euroopa Liidu sanktsioone Venemaa suhtes, aga aktsepteeris need osana Euroopa Liidu ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast. Seda, et Vanhanen ei pooldanud sanktsioone, on ta kinnitanud mulle isiklikult.

Sellest hoolimata, et Vanhanen ei allkirjastanud memorandumit, Keskusta esindajad käisid edasi Ühtse Venemaa kongressidel.

Kokoomus hoiab kontakte Ühtse Venemaaga

Samuti on Kokoomus, Soome parempoolseim partei, hoidnud kontakte Ühtse Venemaaga. Kokoomus’e esindajad on käinud Venemaal mitmeid kordi Ühtse Venemaa kongressidel. Muidugi nad käisid, sest asi on naaberriikide võimuparteides. Naaberriikidega hästi läbi saamine on alati olnud, on hetkel ja on ka tulevikus nii Soome riigi kui ka selle juhtivparteide üks tähtsamatest eesmärkidest.

Hetkel on olukord Vene suhtes ja Vene suhetes siiski teine. Juba talupojamõistus ütleb, et hetkel pole praktiline koostöö Ühtse Venemaaga soovitav. Enam ei käi Soome parteide esindajad Ühtse Venemaa kongressidel. See ei tähenda siiski seda, et Soomel poleks ka praegu vägagi tihedat koostööd Venemaaga väga mitmel eri tasandil. Seda on, ja isegi rohkem kui kunagi varem, näiteks keskkonnakaitse alal. Ka majandussuhteid püütakse säilitada, ja isegi arendada.

Koostööprotokoll on osa naabritevahelisest suhtlusest

Soome ootab, et olukord Venemaa ja Euroopa Liidu vahel normaliseerub. Seda, kuidas ja kuna saaks see juhtuda, keegi öelda veel ei oska.

Riikidevahelist suhtlemist kutsutakse diplomaatiaks, aga isoleerumine, mittesuhtlemine, pole kunagi diplomaatia. Kõrvu ja silmi avav kogemus oli kuulata Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi intervjuud, kui ta käis Soomes nädal aega tagasi: temagi rõhutas uuesti ja uuesti seda, et dialoog Venemaa ja Euroopa Liidu vahel peab säilima, sellest hoolimata, et hetkel on põhjust suhtuda Venemaasse ettevaatlikult. Vaenlane Venemaa siiski ei ole. Vaenlasi Euroopa Liit endale ei soovi.

Ehk: Eesti Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostööprotokoll oli osa kahe naaberriigi ja nende suurparteide vahelisest normaalsest poliitikast, siis, kui see aastal 2004 sõlmiti. Midagi Eestile kahjulikku see memorandum ei sisalda, ja selles saab igaüks veenduda ise, sest see on täiesti avalik. Kes teab, milline on Euroopa ja terve maailm paari või paarikümne aasta pärast ning milliseid lepinguid on siis mõistlik sõlmida?

SAMI LOTILA,

kolumnist

[esiletõste]

Soome ootab, et olukord Venemaa ja Euroopa Liidu vahel normaliseerub.

Jaga |